Nahkhiirte kohta on palju lugusid, sageli hirmutavaid ja sageli valesid. Oma ainulaadse füsioloogia tõttu on uudishimulikud loomad, kes näivad hägustavat piire päevase ja öise, metsiku ja koduloomade või isegi kõrge ja madala vahel. Soovitame keskenduda sellele viimasele punktile ja mõista, miks nahkhiired magavad tagurpidi. Mõned faktid nahkhiire anatoomia kohta Nahkhiired on imetajad: see tähendab eelkõige…
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
07
okt.
okt.
Raske on uskuda, et maismaaloomadest pikima sulepeaga põrsas on hiire sugulane. Ja veel, imetaja on ka näriline. Lähivõte okkalisest liigist, mida võtta… näpuotsatäie soolaga! Porcupine isikuleht Enamikul mandritel levinud sigalas kuulub näriliste (näriliste) seltsi ja jaguneb kahte perekonda: Hystricidae, nagu harilik sigalas (Histrix cristata), elavad Vanas Maailmas (Aafrikas, Aasias, Euroopas); Erethizontidae, näiteks ameerika porcupine (Erethizon…
07
okt.
okt.
Meie koduhärja esivanemaks peetud aurohhid kadusid lõpuks. Primitiivse looma kujutised jäävad ülemise paleoliitikumi kuulsatesse koobastesse igaveseks graveeritud. Tänapäeval püüab teadus algupäraseid liike uuesti luua. Aurochs, väga vana kabiloom Auroch või auroch (Bos primigeenius) kuulub artiodaktiilsete (sõraliste) seltsi ja käpaliste sugukonda. See ilmus Indias peaaegu 2 miljonit aastat tagasi, seejärel rändas Lähis-Itta, ülejäänud Aasiasse, Euroopasse ja…
07
okt.
okt.
Arktilistes piirkondades tunduvad muskusveised jäise tuule laksude suhtes ükskõiksed. Paksu kasuka all ja suurte kabjadega loom astub rahulikult vastu külmale ja lumele. Lähivõte loomast, kelle eelajalooline välimus meenutab mammutit. Muskusveis, varem Prantsusmaal Tuhandeid aastaid tagasi arenes muskushärg Aasias ja Euroopas, koosnes siis suures osas jääst. Looma olemasolu Prantsusmaal, mida varem katsid stepid, tõendavad Charente’is Roc…
07
okt.
okt.
Unikaalsete atribuutidega kaunistatud sebut ei saa segi ajada ühegi teise veisega: lisaks väga kõrgetele sarvedele eristab imetajat peamiselt väga iseloomulik seljaküür. Algselt Indiast pärit lehma leidub tänapäeval paljudes sooja kliimaga piirkondades maailmas. Rahumeelse ja kuuleka temperamendiga liigi portree. Sebu, aurohide järeltulija Sebu (Bos taurus indicus) on aurohhi alamliigi järglane, eelajalooline härg, kelle ilmumine India mandrile…
07
okt.
okt.
Metsik jänes on tavaline: kui öösel maad ületada, on neid üsna lihtne näha esituledest pimestatuna põgenemas. See loom on tavaline, kuid tema populatsioon on viimase 40 aasta jooksul järsult vähenenud, kasvades 13,5 miljonilt 1974. aastal 1,5 miljonile 2014. aastal. Need arvud on riikliku jahi- ja metsloomade büroo (ONCFS) omad. Mis see siis tegelikult on, kui…
07
okt.
okt.
Kserus ehk palmrott on Aafrikast pärit näriline. Erinevalt oma sugulasest oravast ei roni see väike imetaja puude otsa, vaid hoiab käpad alati maas. Korduv loom, ta areneb kolooniates, millel on ühine urg. Portree. Kseruus, orava lähisugulane Kserus ehk palmrott on väikeimetaja, kes kuulub seltsi Rodentia (närilised) ja perekonda Sciuridae, kuhu kuuluvad ka harilikud oravad. Perekonda…
06
okt.
okt.
Meie metsades asustavate mäletsejaliste hulgas on euroopa hirv see kaunis hirv, mille tunneb ära täpilise karvkatte järgi. Seda võib täheldada metsades ja niitudel, kus isased ja emased elavad hästi eraldatud rühmadena. Keskenduge sellele väga seltskondlikule imetajale, tema omadustele, elupaigale ja paljunemisviisile. Uurime ka, miks hirvi looduses ei hinnata. Euroopa seemisnahk: peamised omadused Euroopa seemisnahk (Dama…
06
okt.
okt.
Vähetuntud Lõuna-Ameerika ahv, must ulguja on oma nime saanud võimsa hüüe järgi, mida ta igal hommikul oma territooriumi piiritlemiseks kostab. Maa valjuhäälseima looma portree! Huljakas, suurim ahv Ameerikas Must ulguja on primaatide seltsi, atelidalaste sugukonda ja alouatinae alamsugukonda kuuluv imetaja. Algselt Ladina-Ameerikast pärit uue maailma ahvil on tosin liiki, sealhulgas: Must ulguja (Alouatta caraya) ;…
06
okt.
okt.
Vaalu kütiti väga pikka aega, sest nad olid paljudele populatsioonidele arvestatavaks toiduallikaks. Kuid see jaht ei olnud ilma ohuta. Kuna teadmatus on fantaasiate allikas, on vaal pikka aega olnud populaarse ebausu objektiks, kus vaalalist kujutatakse sageli kurja loomana, kes on pealegi reeturlik ja naudib meresõitjate petmist, et neid uputada või õgida. Tänapäeval, isegi kui vaalad…