Savannirebane on Lõuna-Ameerika koer, keda eristab hall ja punane karv. Liigid kõigesööja, naudib ta puuvilju sama palju kui linnud ja putukad. Aga see, kellele me hüüdnime paneme krabisööv rebane, naudib ka krabisid. Portree vähetuntud imetajast, sest ta on üksildane ja öine. Kes on savanni rebane? Savanni rebane (Cerdocyon tuh) on sugukonda Canidae kuuluv lihasööja imetaja….
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
08
jaan.
jaan.
Viimased metsikud Euroopa piisonid tapeti 1920. aastatel Poolas. Vangistuses peetavate isendite aretamisega liik päästetiväljasuremine. Pärast pikka taasasustamisprogrammi on paar tuhat isendit nüüd oma päritolupiirkonnas, Euroopa mandri kesk- ja idaosas, hõivanud. Kui kaitsemeetmed on vilja kandnud, ellujäämine ei ole aga kindel. Kes on euroopa piison? Hetkel, 2 liiki Piisonite perekonnast elavad endiselt Maal: Euroopa piisonid (Bison…
13
dets.
dets.
Briti primatoloog Jane Goodall on šimpanside hämmastava käitumise alal astunud hiiglasliku sammu edasi. Aastakümnete jooksul on täiendav teaduslik töö lõpetanud primaadi portree. Inimestele geneetiliselt väga lähedasel Aafrika suurahvil on tõeliselt hämmastavad füüsilised ja kognitiivsed võimed. Siin on 10 ebatavalist fakti mis paneb sind šimpansetele uue pilgu heitma. 1. Šimpansi nimetati peaaegu troglodüüdiks 1812. aastal valis…
12
dets.
dets.
Foto krediit: Uwe Schmidt Vampiirinahkhiired pole hirmuäratav legend. Nad on olemas ja toituvad tõesti verest kariloomad, eriti veiseid ja hobuseid, kuid nad võivad rünnata ka kitsi, lambaid, sigu ja kodulinde. Seni teadaolevad 3 nahkhiirte liiki pole mitte ainult vampiirid, vaid ka mürgine. Kuigi nende mürk takistab verel trombide moodustumist, on loodus neile andnud ka füüsilised…
29
nov.
nov.
Ainult vaalalised must ja valge, orka võib ära tunda tuhande hulgast. Kõigist ülivõrdetest loom, see on ainus liik, kes suudab võistelda valgehaiga. Ookeanide superkiskja taga peidab end aga inimesele kahjutu ja oma perekonda sügavalt seotud imetaja. Kutsume teid avastama 15 ebatavalist fakti mis paneb sind nägema orkat uues valguses. 1. Orka ei ole vaal, vaid…
22
nov.
nov.
Suures mereloomade perekonnas on delfiinidel eriline koht. Kõikides planeedi ookeanides ja meredes esinevad nad mängivad oma rolli mere ökosüsteemide tasakaalus. Kuid see, mis delfiine tegelikult eristab, on nende märkimisväärselt keerukas suhtlusviis, mis on teadlastes uudishimu äratanud. Kuna soovite delfiinide keele kohta rohkem teada saada, arutame siin 6 asja, mida peate sellel teemal teadma. 1- Sotsiaalne…
19
nov.
nov.
On vähe teada, et Prantsusmaal on marmotijaht pikka aega olnud traditsiooniliste eluviiside osa. Paljudel inimestel on seda raskem mõista, kuna praegu propageeritakse marmoti turismitegevuse ergutamiseks. Seetõttu käsitleme selles artiklis seda teemat põhjalikult, et selgitada teile, miks on marmotijaht Prantsusmaal endiselt võimalik. Kus praegu Prantsusmaal marmote leidub? THE Alpid Kahtlemata moodustavad need Prantsuse geograafilise piirkonna, mis…
13
nov.
nov.
Suured kassid on majesteetlikud kiskjad, kes sümboliseerivad sageli keskkonda, mida nad sageli külastavad, olgu selleks näiteks lõvi, “savannide kuningas” või must panter, India, Malaisia ja Java troopiliste metsade kuninganna. Tihti arvame, et tunneme neid loomi. Isegi kui nad on meist geograafiliselt kaugel, tunduvad nad meile tuttavad, kuna on romaanide ja filmide kaudu meie kujutlusvõimet asustanud….
09
nov.
nov.
Kahtlemata on “hõbeselg” gorilla muljetavaldav! See ei ole omaette liik, vaid vanematele isastele antud nimi. See artikkel selgitab, miks loom kannab seda eristavat märki, mis annab talle nime, kuid kutsub teid ka seda uurima, et mõista, milline on tema elu. Parem mitte jamada “hõbeselgse” gorillaga… “Hõbeselg” gorilla on isane gorilla, kes on jõudnud teatud vanusesse….
08
nov.
nov.
Vaalapopulatsioone on hävitanud intensiivne jaht mis saavutas haripunkti 19. sajandil. Tegelikult on teatud liigid tänapäeval ohustatud kadumine. Maailma suurimat imetajat kütitakse tänapäevalgi peamiselt kulinaarseks või parafarmatseutiliseks otstarbeks. Vaalaliste püük on keelatud alates 1986. aastast, kuid 3 riiki seaduslikult mööda hiilida kehtivatest rahvusvahelistest eeskirjadest ja jätkata looma hukkamist ärilistel eesmärkidel. Tava, mis solvab tugevalt avalikku arvamust….