Category Archives: Imetaja

Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.

Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.

Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.

Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.

Valge ninasarvik, liik, mida tuleb kaitsta

rhinoceros blanc 162421 650 400

Valge ninasarvik on üks kuulsast Aafrika suurest viisikust, safarituristide seas väga populaarne. Aastakümneid jahiti kahesarvelisele käpalisele massilist jahti, mis tõi kaasa tema populatsiooni murettekitava vähenemise. Suumige Aafrika elevanti järel suurimat maismaaimetajat. Valge ninasarviku isikuleht Valge ninasarvik (Ceratotherium simun) on üks viiest praegusest ninasarviku liigist. Ta kuulub perissodaktüülide seltsi, taimtoiduliste kabiloomade imetajate hulka, kelle kummalgi jalal…

Elevandikalmistu: müüt või tegelikkus?

cimetiere elephants 063655 650 400

Elevant on alati eurooplastes uudishimu äratanud. Aasia eristaatusest kasu saanud olid need enamikul kuninglikest loomadest. Elevandifarmide, näiteks Siiami kuninga ja Hiina keisri rikkus oli muljetavaldav. 19. sajandil, kui Euroopa uuris üksikasjalikult musta Aafrikat, loodi ja õhutati palju kuulujutte. Nende hulgas ka elevantide kalmistute olemasolu. Elevandikalmistu: müüt või tegelikkus? Elevantide kalmistu määras koha, kuhu olid koondunud…

Harilik pipistrell, meie piirkondade väike nahkhiir

pipistrelle 162754 650 400

Prantsusmaal väga laialt levinud harilikule pipistrellele meeldib elada inimeste eluruumide läheduses, kus nahkhiir hiilib seinapragudesse, pööningutesse või aidadesse. Suumige sisse Euroopa väikseimad liigid. Hariliku pipistrelli identifitseerimisleht Harilik pipistrell (Pipistrellus pipistrellus) on lendav imetaja, kes kuulub seltsi Chiroptera ja perekonda Vespertilionidae. Suurusega 3–5 cm – pluss 2–3 cm saba – 18–25 cm tiibade siruulatus ja 3–8…

Elevandi rasedus: paljunemine, kestus, sünd

gestation elephant 064427 650 400

Elevant purustab rekordeid. Suurim maismaaloom, see on ka pikima tiinusperioodiga kogu praeguses loomariigis. Kui kaua elevant oma last kannab? Miks kulub elevandipoja eostamiseks kaua aega? Kuidas sünnitamine toimub? Kõik, mida pead teadma paksnahksete paljunemise kohta. Mis on elevandi menstruaaltsükkel? Emane elevant saab suguküpseks umbes 15-aastaselt. Aastaringselt vastuvõtlikul elevandil on menstruatsioon, mis kestab enam-vähem 3 kuud….

Wallaby: kes ta on? Kus ta elab ?

wallaby 165425 650 400

Kui wallaby näeb välja täpselt nagu känguru, on sellel erinevus… suuruse poolest. Oma nõbu omast väiksem kukkurloom elab ka Austraalias, kus ragbiliidu meeskond on teinud temast oma embleemi. Portree. Wallaby, minikänguru Wallaby on rahvakeelne nimi, mis on antud väikestele hüppavatele kukkurloomadele. Ta kuulub seltsi Diprotodonts ja perekonda Macropodidae. Mõiste wallaby kirjeldab kõiki makropodide, mida ei…

Miks pole Antarktikas jääkarusid?

ours polaire 063248 650 400

Jääkaru elab eranditult põhjapoolkera polaaraladel, kus temast on saanud embleemiline loom. Miks seda Antarktikas ei leidu? Kas ta võiks elada lõunapoolusel? Vastused. Miks jääkarud Antarktikas ei ela? Jääkaru elab põhjapoolust ümbritsevas piirkonnas, polaarjoone sees ja äärealal. Kolm miljardit aastat tagasi moodustasid Maa praegused mandrid ühtse superkontinendi nimega Pangea. Metsloomad saaksid siis vabalt liikuda keskkonnas, mida…

Hundi naasmine Prantsusmaale: võimalus bioloogilisele mitmekesisusele?

loup biodiversite 062231 650 400

Hunt on pikka aega olnud metsaline, keda inimene kardab, kuid tema elupaiga vähenemine ja tema küttimine on viinud selle liigi vähenemiseni niivõrd, et praegu peetakse Prantsusmaal hunti ohustatuks. Siiski võib see mängida bioloogilisele mitmekesisusele soodsat rolli. Selle mõistmiseks kaalume küsimust metoodiliselt. Millisest hundist me räägime? Prantsusmaal, kui me räägime huntidest, peame silmas tavalist halli hunti…

Vaala rasedus: kuidas see juhtub? Kui kaua?

reproduction baleine 062604 650 400

Võib arvata, et vaaladel, maailma suurimatel loomadel, on loomariigis pikim tiinusperiood. Vastupidiselt ootustele kuulub rekord elevandile, kelle tiinus on keskmiselt 22 kuud. Kuidas vaalad paljunevad? Kui kaua emased jäävad rasedaks? Kuidas vasikad sünnivad? Kõik vaalaliste armastusest. Seksuaalne küpsus vaaladel Üldiselt saavad isased suguküpseks 7–10 aasta vanuselt, samas kui emased, kes on enneaegsemad, võivad paljuneda umbes…

Fossa, lihasööja imetaja Madagaskarilt

fossa 165442 650 400

Vähe teada, et fossa on suurim lihasööjatest imetaja Madagaskaril. See väga üksildane, kassilaadne liik asub puutumata aladel, kus ta peidab end puude alla. Halva maine all kannatava diskreetse looma portree. Fossa ehk metsik krüptoprokt Nimetatakse ka metsikuks krüptoproktiks (Cryptoprocta ferox), kuulub lohk perekonda Eupleridae, mis koondab kõiki Madagaskari saarel endeemilisi lihasööjaid. Teadmiseks, et imetaja liigitati…

Mis vahe on siilil ja porsasel?

porc epic 063806 650 400

Üldiselt on siil pisut populaarsem kui porcupine. Peab ütlema, et tõenäolisemalt kohtame esimest kui teist, mis on Prantsusmaal haruldane. See võib-olla seletab seda erinevust hinnangutes, sest nad on mõlemad kaetud sulepeadega, mis ei inspireeri kaisutamist… Igal juhul on nad väga erinevad loomad ja eksimise tõenäosus puudub. Vaatame seda veidi lähemalt. Siil ja seapoeg kuuluvad kumbki…