Putukate ränne: 8 sümboolset liiki, kes rändavad nagu linnud!

Enamiku inimeste jaoks on vähe teada, et putukate ränne on sellegipoolest sama uskumatu nähtus kui lindude oma. Tuhanded väikesed olendid rändavad mööda ookeane ja kontinente, et leida varjupaika teistel maadel. Tutvuge asjaomaste liikide näidistega.

Putukate ränne: bioloogilise mitmekesisuse jaoks oluline nähtus

Kui enamik inimesi arvas, et rändavad ainult linnud ja mõned imetajad, siis hiljuti avastasime, et see kehtib ka putukate puhul! Teadlased olid teatud rändest teadlikud juba antiikajast (näiteks kõrbetirtsude oma), kuid nad on sellest nähtusest endiselt väga hämmeldunud.

Isegi kui nad on väga väikesed, ei kõhkle nad rändama sadu või isegi tuhandeid kilomeetreid, isegi kui mõned liiguvad vaid lühikesi vahemaid. Viimase kümnendi jooksul on spetsialistide poolt täheldatud mitte vähem kui 1320 päevast rännet ja 898 öist rännet. Need putukad lendavad maapinnast 150–1200 meetri kõrgusel.

Kliimamuutuste ja suurte väljakutsetega võivad rändeperioodid ja marsruudid olla häiritud. Pestitsiidid vähendavad ka toiduallikaid, valgusreostus desorienteerib öiseid putukaid ja elamiskõlbliku ruumi kadu on kõik tegurid, mis kahjustavad rändliike.

Kuidas putukad rändavad?

Enamik rändputukaid reisib rühmadena. Meile teadaolevalt vastavad nad kahele vajadusele: esimene puudutab nende bioloogilist kella, kuna ränne toimub regulaarselt enne paljunemist, ja teine ​​on pigem meteoroloogiline aspekt, et leida soodsaid temperatuure. Nad koguvad enne lahkumist energiavarusid. Need rändesüsteemid võivad esineda mitmel kujul:

• edasi-tagasi sõit ;
• lõputult;
• ajatatud;
• konkreetses koridoris;
• nomaad;
• vertikaalne (maapinnast puudeni, tasandikult kurudeni jne).

Enamikul rändputukatel on parem ellujäämismäär kui teistel liikidel, kuna nende populatsiooni kasvatamine on intensiivsem. Teame ka, et kõnealused putukad asuvad ebatavalistes ja ajutistes elupaikades.

Miks on putukate ränne oluline?

Meie mastaabis oleks ilma putukate rändeta ökosüsteem häiritud. Tõepoolest, see nähtus on vajalik taimede tolmeldamiseks, just nende taimede tolmeldamiseks, mis võimaldavad meil end toita. Kuid see soodustab ka taimede geneetilist mitmekesisust.

Teisest küljest on need putukad ka osa teiste kiskjate toiduahelast. Kui mõned neist puuduksid, võib kogu tasakaal kokku kukkuda. Sama kehtib ka reguleerivate putukate kohta, mille ülesanne on piirata teatud kahjurite levikut.

Kuidas putukad oma teekonnal tee leiavad?

Olenevalt liigist on määramisvahendid erinevad. Mõned isendid kasutavad päikest, teised maa magnetvälja, aga ka visuaalseid vihjeid maastikul. On isegi neid, kes kasutavad suurel kõrgusel soodsaid tuuli, et aidata neil läbida väga pikki vahemaid. Igal juhul on putukad oma põhinärvisüsteemile vaatamata võimelised koostama optimeeritud lennuplaani ja seda vastavalt tuultele korrigeerima.

See nähtus peidab endiselt palju saladusi. Üks on kindel, nende liikumine on täpselt sama keeruline kui rändlindude oma. Praegu tegelevad teadlased veel nende putukate navigeerimisoskuste kallal.

Mis on rändputukad?

Suur hulk putukaid rändab, ilma et me ise sellest arugi saaksime, näiteks liblikad ja mardikad, kes põgenevad ebasobivate tingimuste eest. Mõnikord läbivad nad muljetavaldavaid vahemaid. Siin on 8 tuntuimat rändputukate liiki.

1 – monarh liblikad (Danaus plexippus)

Monarh-liblikas on tuntud oma suurejooneliste rändete poolest. Ta liigub miljonitest isenditest koosnevate rühmadena ja läbib mõnikord kaks korda aastas 4000 km. Septembrist novembrini liiguvad nad lõunasse ja peamiselt Mehhikosse, kus kogunevad 20 hektarile talve veetma. See reis kestab 8–10 nädalat ehk keskmiselt 120 km päevas. Paljud ei ela seda reisi üle.

Nad satuvad samasse kohta ja moodustavad hiiglaslikke kolooniaid. Neid on nii palju, et on kuulda nende lendamist! Sinna jõudes munevad nad ja surevad. Järeltulijad jätkavad rännet kevadel ja tagasitee kulgeb mitme põlvkonna jooksul, erinevalt rändest põhjast lõunasse. Nad lendavad ainult siis, kui temperatuur on üle 10°C, muidu puhkavad.

2 – Dragonflies (Odonata)

Sajad kiililiigid on rändavad. Nad võivad soodsates tingimustes sõita üle 100 kilomeetri nädalas. Kuigi teadlased pole oma liikumismeetodist endiselt teadlikud, teavad nad, et lõunasse lähevad nad alles siis, kui temperatuur jahtub. Läbiviidud uuringute kohaselt alustavad nad pärast 2 järjestikust külma ööd oma teekonda.

Nad on võimelised läbima 12 km päevas. Kiilid teevad puhkepeatusi ja võivad lennata ka siis, kui tuul on ebasoodne. Kui see aga jõuab 25 km/h või vihmase ilmaga, tekivad need. Teadlased usuvad, et need putukad on rände osas pioneerid, kuna kiilid ilmusid 140 miljonit aastat enne linde ehk 285 miljonit aastat tagasi!

3 – hõljukärbsed (Syrphidae)

Igal aastal rändavad täiskasvanud hõljukärbsed Ühendkuningriigist mandrile ja vastupidi. See on 300–1000 tonni putukaid, kes rändavad igal kevadel ja sügisel kahesuunaliselt.

70% hõljukirändetest toimub päevasel ajal. See rändkarjatamine on agroökoloogilise tasakaalu jaoks hädavajalik. Igal aastal läbivad Kanali sadu miljoneid hõljukärbseid. Need putukad söövad astronoomilises koguses lehetäisid ja on suurepärased tolmeldajad.

Hõljukärbeste rännet on huvitav jälgida, kuna nad kasutavad valitsevaid tuuli, et lasta end ära viia. Nad lendavad 150–1200 m kõrgusel, kasutades ära tugevat tuult, et oma teekonda kiirendada. Maist juunini munevad hõljukärbsed Ühendkuningriigis, seejärel kui vastsed saavad täiskasvanuks, lähevad nad üle La Manche’i tagasi mandrile.

4 – 7-punktiline lepatriinu (Coccinella septmpunctata)

9 tiivalööki sekundis on 7-tähniline lepatriinu võimeline rändama pikki vahemaid. See liigub merel või kõrgusel (kuni 2000 meetrit).

Lepatriinu puhkab rühmadena nii suure osa suvest kui ka sügisel ja talvel. See varjub kivide alla, puude koore sisse, majadesse või maapinna kaevetesse, seejärel ilmub see kevadel uuesti.

5 – viga (Oncopeltus fasciatus)

Libukas Oncopeltus fasciatus rändab ületalve. See liigub parasvöötme piirkondade poole. Kui aga putukat leidub troopilistes piirkondades, siis ta ei rända või ainult harva, sest tal puudub kohanemiseeline. Seega leiame ühe populatsiooni rändava ja teise istuvat. Mida rohkem neid putukaid põhjapoolkeral elab, seda suurem on nende rändevõime.

Nende teekond vastab piimalille õitsemisele, mis viitab sellele, et neid mõjutavad keskkonnategurid.

6 – rändtirtsud (Locusta migratoria)

Nagu nimigi ütleb, liigub see jaaniussiliik hiiglaslike sülemidena, mida tavaliselt nimetatakse “jaaniussipilvedeks”. Oma teel põhjustavad nad lugematut kahju põllukultuuridele ja taimestikule.

See putukas elab peamiselt Aafrikas ja Aasias, kuid teda leidub ka Euroopas. Rände ajal saab ta paljude loomade saagiks. See on ka huvitav loomse valgu ressurss inimestele, kes tarbivad seda teatud maailma piirkondades.

7 – hiiglaslikud mesilased (Apis dorsata)

Need mesilased on oma nime saanud oma suure suuruse järgi. Neid leidub Pakistanis, Sri Lankal, Austraalias, Tais, Hiinas ja Indias. Need toidumesilased toodavad ohtralt mett, kuid nad on metsikud. Nende kodustamine on nende väga agressiivse käitumise tõttu võimatu.

Hiidmesilased rändavad hooajaliselt ja naasevad pesitsema samasse kohta, kus enne lahkumist. Suur hulk töölisi ei ela aga erinevaid ränne üle, võimu võtavad järgmised põlvkonnad. Teadlased ei oska veel selgitada, kuidas need putukad oma endisesse pesapaika tagasi leiavad.

8 – maalitud leedi liblikas (Vanessa cardui)

See on lihtsalt maailma kuulsaim liblikas. Seda nimetatakse ka ohakaks, seda leidub kõikjal maakeral, välja arvatud Antarktikas ja Lõuna-Ameerikas. Rände ajal pestakse nende tiibade värvused soomuste hõõrdumise tõttu välja. Neil pole püsivat elupaika.

See liblikas on seni suurim rändputukas. Talvitab Aafrikas, seejärel naaseb kevadel Euroopasse sigima. Sügisel uued liblikad surevad või rändavad uuesti lõunasse. Euroopas seda novembrist veebruarini kunagi ei leidu. Ameerikas rändab ta igal kevadel ka Mehhikost USA-sse ja Kanadasse.

Erinevalt Monarhist liigub ta ainult 4-5-liikmelistes rühmades ja võib saavutada kiiruse 25–30 km/h. Nad sõidavad umbes 500 km/päevas ja teevad söötmiseks vaid väga lühikesi pause.

Autor Nathaly Baldo – avaldatud 12.07.2024 Bee Ladybug Butterfly Bug