Rai, lame kala, kes elab mere põhjas

Lameda keha ja õhukese sabaga on kiire morfoloogia merepõhjas eluga suurepäraselt kohanenud. Kohtumine hai järeltulijaga.

Ray identifitseerimisleht

Raid ehk batoidid moodustavad kõhreliste kalade ülemrühma, kuhu kuulub ligi 500 liiki, mis on jagatud 13 perekonda ja mille kuulsaimad esindajad on haid. Rajidae perekonnas on rohkem kui 650 liiki, nagu lokkis, lillekiir ja silerai, mis sagedased näiteks Bretagne’i ja Normandia vetes. Raisid ei tohiks siiski segi ajada liikidega, mis on rühmitatud nimetuse “lestkala” alla, nagu merikeel või merilest, kuna need ei ole omavahel seotud. Pange tähele, et mitte kõigi rajidide rahvakeelses nimes pole terminit “ray”, eriti kehtib see uiskude kohta.

Kiire kirjeldus

Raisid eristavad nende lapik keha, suured tiibataolised rinnauimed, vatsakesed lõhed ja pärakuime puudumine. Batoidid võivad olla ovaalse, ümmarguse või kolmnurkse kujuga ning nende karvkate ja suurus varieeruvad olenevalt liigist. Silmad asuvad pea ülaosas, nagu ka spiraalid, mille kaudu kiired hingavad, imedes vett, mille nad seejärel läbi lõpuste välja ajavad. Mõnel liigil, näiteks astelrail, on nõelamine, mille nõelamine on inimesele sageli valus või isegi surmav. Käharu puhul võib emaslind olla kuni 1,20 m pikk, isane aga vaid 70 cm, nagu tähtkiir. Mis puutub hiiglaslikku manta-raiesse, siis selle pikkus võib ulatuda 8 meetrini ja kaaluda kuni 2 tonni, mis teeb sellest maailma suurima kiire.

Uisutamisdieet

Öösiti aktiivne, see kiskja ujub merepõhjas ja koorib liiva, et korjata settesse mattunud saaki. Enamik kiirtest, millel on suured ümarad hambad, on võimelised purustama põhjaloomade liikide, näiteks magude, karpide, austrite ja vähilaadsete kestad. Batoid tarbib ka lugworms, meritähti ja eriti lamedaid kalu, näiteks merikeele või merilesta. Planktonist toitub ainult manta, filtreerides oma lõpustega vett ja imedes samal ajal sisse krevette, krille, krabisid ja muid mikroskoopilisi loomi.

Kiire levik ja elupaik

Rajidae elab magevees või meres.Enamik batoide eelistab troopilist ja subtroopilist merekeskkonda, kuid liigid sagedased ka parasvöötme ja külma tsoonis. Nii kohtame kiiri Kirde-Atlandi, La Manche’i ja Põhjamere Prantsusmaa vetes. Mõned liigid ulatuvad Norrast Aafrika rannikuni ja Vahemereni. Manta ray elab peamiselt Vaikses ja Atlandi ookeanis ning Indo-Vaikse ookeani vesikonnas. Nende kalade eelistatud koht on liivane põhi, veeris ja veeris. Kui rajid eelistavad elada kuni 100 meetri sügavuses rannikuvetes, siis teised ulatuvad 3000 meetrini.

Kiirte paljundamine

Rajiidide hulgas on mõned liigid munasikud, näiteks lokkis uisk, see tähendab, et munad kooruvad väljaspool emase keha. Teised liigid (kotkarai, mantarai) on ovovivipaarsed: nende munad kooruvad emaslooma emakas, kus embrüod arenevad edasi. Seejärel asetatakse iga muna väga vastupidavasse kapslisse (ootheca), mida tavaliselt nimetatakse merineitsi rahakotiks. Mõne kuu pärast väljuvad noored kalad oma marjadest, mida sageli leidub randades tühjade koorena. Selline paljunemisviis võimaldab kaitsta poegi ja lasta nad keskkonda arenenumas arengujärgus. Kuid kiirte vähene viljakus muudab nad kalapüügi suhtes väga haavatavaks.

Ohud uisudele

Ülepüük koos madala viljakuse määraga tähendab, et kolmandik raipopulatsioonist on väljasuremisohus. Seega on 26% Põhja-Atlandi ja 42% Vahemere liikidest Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) koostatud väljasuremisohus liikide punases nimekirjas. Näiteks: lokkis kiir on klassifitseeritud “peaaegu ohustatud” ja manta ray “haavatav”; Kutseliste kalurite seas loetakse ammendunud pruuni raid (v.a La Manche’i pruun), Briti saarte läänest pärit valge raid ning Põhjamere ja Briti saarte lääneosa halli raivarud. Atlandi ookeani kirdeosas, välja arvatud lokkis ja siledad kiired, on kõigi teiste liikide olukord murettekitav. Rajidide pikaealisus varieerub olenevalt liigist: 14 aastast õieraiel kuni 20 aastani mantakiirel.