Mis vahe on homaaril ja homaaril?

homard 165013 650 400

Homaar ja ogahomaar on kaks kümnejalgset vähilaadset. Mõiste pärineb kreekakeelsest sõnast “deca”, mis tähendab “kümme”, ja “podos”, mis tähendab “jalga”, seega on neil mõlemal 5 paari jalgu.

Üks element võimaldab homaari homaarist eksimatult eristada: need on küünised. Homaaridel on suur paar küüniseid, samal ajal kui homaaridel on ainult väga väike paar, mis on vaevu tuvastatav. Kuid see pole ainus erinevus, mis neid eristab.

Homaar

Homaar kuulub sugukonda Nephropidae. Ta elab üksi. Ta on hea jahimees: ta püüab öösiti kalu ja krabisid, sööb merisiilikuid ja meritähti.Kui saak on liiga suur, et korraga ära süüa, lihvib ta jäänused ära, et neid hiljem ära süüa.

Teil võib tekkida kiusatus lugeda sellel vähil ainult 4 paari jalgu. Seda seetõttu, et viies paar on valmis kahe suure tangiga. Ülejäänud kahel järgneval paaril on otsas ka tangid, kuid need on mõõtudega märksa tagasihoidlikumad. Homaar kasutab oma kahte küünist erinevalt: ühte kasutatakse saagi lõikamiseks ja teisega purustamiseks, lüües.

Homaari värvid varieeruvad vastavalt tema keskkonna omadustele, et jääda võimalikult märkamatuks. Euroopa homaar on sinine. Seda leidub Atlandi ookeanis ja mõnes Vahemere piirkonnas. Prantsusmaal on Bretooni homaar eriti kuulus. Seal on ka Ameerika homaar. Värvuselt pruunikaspunane, vohab ta Kanada rannikul ja Maine’i lahes. Cape homaar on väike homaariliik Lõuna-Aafrika rannikult, värvuselt tumepruun.

Homaar

Homaar kuulub muusse sugukonda kui homaar ehk palinuridae. Erinevalt homaarist liigub ta rühmadena, kuni viiskümmend isendit, kasutades oma pikki antenne naabrite puudutamiseks ja järgimiseks. Peate olema väga tähelepanelik ja tähelepanelik, et märgata, et tema esimene jalgpaar, mis on peale kõige lähemal, on varustatud väga väikese paari küünistega. Homaari kaitseb enamiku kiskjate eest selle ogaline kest. Nagu homaar, elab ta öösel, kuid ei jahti, toitudes vetikatest, molluskitest ja surnud kalade lihast.

Homaaril on sama palju värve kui keskkondi. Punane homaar elab Šotimaa põhjaosast Maroko lõunaosas, Vahemeres ja Egeuse meres. Niinimetatud Kuuba homaari leidub Atlandi ookeani lääneosas, Bermudal, USA idarannikul, Mehhiko lahes ja Kariibi meres ning selle kest kaldub pruunikasrohelise poole. Roosa homaar elab Põhja-Iirimaa ja Senegali lõunaosa vahel ning Vahemere lääneosas. Neeme homaaril on pruun kest ja seda leidub Lõuna-Aafrika läänepoolsetes vetes, Namiibia lõunaosast Hea Lootuse neemeni.

Homaari ja homaari püük

Homaar ja homaar ei olnud alati haruldased ja kallid nagu tänapäeval. Kuni eelmise sajandi teise pooleni oli homaari Ameerika rannikul nii palju, et seda peeti vaese mehe toiduks. 1950. aastatel vohasid homaarid ka Bretagne’is.

Elades kivises põhjas ja mõnikord isegi ranniku lähedal, püütakse neid tavaliselt mõrra, abarate või nakkevõrkude abil. Neid on võimalik püüda ka jalgsi mõõna ajal, kui nad peidavad end kaljulõhedesse. Kuid ole ettevaatlik, kalapüük, olgu see professionaalne või lihtsalt harrastuslik, on reguleeritud. Neid ei püüta aastaringselt ning püütud isendid ei tohi olla määratud suurusest väiksemad. Oluline on eelnevalt hankida teavet selle piirkonna territooriumide ja mere osakonnast, kus soovite kala püüda. Söö homaari ja homaari

Homaari ja homaari liha on oma peenuse, delikaatsuse ja tiheduse poolest sarnane. Homaaril oleks ehk veidi tihkem liha. Kuid see tuleb pärast küpsetamist kiiresti ära tarbida, sest see pleegib kiiresti. Ja kui homaar on väidetavalt lõhnavam, sõltub see kõik liigist.

Homaarid ja homaarid tuleb osta elusalt ja tervelt, küüniste ja jalgadega. Homaar on kaloririkkam kui homaar. Mõlemad on head valguallikad. Homaar annab A-vitamiini, B3-vitamiini, fosforit, seleeni, kaaliumit ja tsinki, homaar aga B5-vitamiini, B6-vitamiini, joodi ja kaltsiumi.

Homaari küünised peavad olema kinnitatud, et mitte sellega käsitsedes endale viga teha. 30 minutiks sügavkülma asetades kaotab see oma elujõu ja võid selle julgelt keevasse vette kasta või pikuti pooleks lõigata. Kui need protsessid tunduvad teile barbaarsed, on parem neid loomi mitte tarbida, eriti kuna need muutuvad üha haruldasemaks.

Vees homaari küpsetamiseks arvestage esimese 450 g jaoks 12 minutit ja täiendava 125 g kohta üks minut. Homaari puhul arvestage 300 g kaaluva looma puhul 12 minutit, 500 g looma puhul 18 minutit ja 800 g tüki puhul 25 minutit.

Kõigist homaaridest on punasel homaaril kõige peenem viljaliha. Kui mõni sööb ainult saba, säästes ülejäänu, sealhulgas koore, kastmete või puljongi valmistamiseks, ei tohiks kõhkleda otsinguga, sest ka antennides, jalgades ja peas on palju süüa. Homaar sobib suurepäraselt grillimiseks. Biske (Prantsuse köögi supp, mis koosneb kreemjast maitsestatud karpide koorest, millele on lisatud crème fraîche) keetmiseks eelistatakse homaari.

Jätka lugemist:  Mis vahe on rästikul ja maol?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga