Algselt Lõuna-Ameerikast pärit arapaïmal on hämmastavad omadused. Lisaks erakordsele suurusele on kalal raudrüü, mis on vastupidav igasugustele katsetele, sealhulgas piraajale. Kohtumine mageveekoletisega. Arapaïma, uskumatu elav fossiil arapaima (Arapaima gigas), mida nimetatakse ka pirarucuks, Amazonase tursaks või paiche’iks, kuulub osteoglossidae perekonda. Kala peetakse elavaks fossiiliks, kuna selle omadused jäid identseks või peaaegu identseks fossiilidel täheldatuga. Arapaima…
Category Archives: Kala
Kalad on põnevad olendid, kes elavad meie jõgedes, ookeanides ja järvedes. Neid on igas kujus, suuruses ja värvitoonis, mis teeb neist vapustava vaatepildi. Lisaks oma välisele ilule on kaladel hulk unikaalseid kohandusi, mis on võimaldanud neil miljoneid aastaid areneda erinevates veeökosüsteemides.
Üks kalade intrigeeriv aspekt on nende võime lõpuste abil vee all hingata. Erinevalt inimestest, kes toetuvad õhust hapniku eraldamiseks kopsudele, on kaladel välja kujunenud spetsiaalne hingamissüsteem, mis võimaldab neil saada hapnikku otse veest. Need lõpused on vees lahustunud hapnikumolekulide ekstraheerimisel ja süsinikdioksiidi väljutamisel uskumatult tõhusad. See kohanemine võimaldab kaladel uurida sügavusi, kuhu inimesed ilma akvalangivarustuseta iialgi ei pääseks.
Teine kalade kütkestav aspekt on nende uskumatu käitumise mitmekesisus. Kui mõned liigid ujuvad oma elu jooksul üksi või reisivad väikestes rühmades, siis teised järgivad keerulist sotsiaalset käitumist. Võtke näiteks parvekalad, nagu sardiinid või heeringas; nad sünkroniseerivad oma liigutusi märkimisväärse täpsusega põhjustel, mida teadlased veel lahti harutavad. Ujudes koos sünkroniseeritud moodustistes, mida tuntakse parvede või parvedena, kaitsevad need kalad kiskjate eest ja suurendavad nende võimalusi toitu leida.
Kokkuvõtteks võib öelda, et peale selle, et kalad on meie veealuses maailmas ringi rändavad lummavalt kaunid olendid, pakuvad kalad meile lõputuid võimalusi avastada ja võluda. Nende ainulaadsed hingamissüsteemid ja mitmekesine sotsiaalne käitumine tuletavad meile meelde looduse uskumatut kohanemisvõimet ja keerukust.
Välitiiki paigutamise kala valimine võib olla üsna tehniline. Tõepoolest, katastroofide vältimiseks on vaja arvesse võtta basseini mahtu, selle konfiguratsiooni, filtreerimise, õhutamise jms tehniliste seadmete olemasolu. Seetõttu võib juhend olla kasulik õigete valikute tegemisel. Siin on peamised asjad, mida peate teadma. Mõõtke kaladele kättesaadava vee kogust Basseini maht on kahtlemata kõige olulisem parameeter, olenemata basseini kokkupanemise…
Ei ole ÜKS lendkala vaid MÕNED lendkalad. Nad moodustavad perekonna, Exocoetidae, mis hõlmab 70 liiki, mis on rühmitatud 7 kuni 9 perekonda. Nende hulgas on tavaline eksotsett (Exocoetus volitans) on kõigist tuntuim, kuna, nagu nimigi ütleb, on kõige levinum ja see artikkel on pühendatud just talle. Kes on lendkala? Ilmselgelt tõmbab lendkalale kohe tähelepanu see…
Algselt Hiinast pärit karpkala on asustatud mitmetesse riikidesse üle maailma, sealhulgas Prantsusmaale. Kunagi ihaldatud invasiivsete taimede puhastaja rolli tõttu ei ole ta enam tiikidesse teretulnud. Lähivõte taimtoidulisest ja ablavast liigist. Armastus, taimtoiduline või hiina karpkala Cyprinidae sugukonda kuuluv karpkala (leuciscus idellus või ctenofaringodon idella) nimetatakse ka valgeks karpkalaks, kõrreliseks, kõrreliseks ja hiina karpkalaks. Kala on…
Lamprey on üks neist vees elavatest organismidest, mida kirjeldame kiiresti kaladena, kui seda pole. See on loom, keda on üsna lihtne tuvastada, sest tema hämmastav välimus jätab mulje vaimudele, kes loomaga kord kokku puutuvad. Vaatame seda veidi lähemalt, et mõista, mis see tegelikult on. Lamprey omadused Lamprey on pikliku ja silindrilise kehaga, millel on kaks…
Usain Bolti peetakse täna maailma kiireimaks meheks, kelle 44 km/h jõudis üle 100 meetri. Vees on see Michael Phelps “ainult” 7,6 km/h üle 50 meetri. Viimastel pole võimalust võita kiireima kala vastu, kes on nende ellujäämise paremaks tagamiseks oma keskkonnaga ideaalselt kohanenud. Võite olla üllatunud ka nende loomade tippkiiruse üle … 3 kiireimat kala Kolm…
Juba väikesest peale õpime üldiselt, et vesi ja elekter ei segune. Tuntud laulja Claude François’ surm 1978. aastal, kes suri 39-aastaselt vannis käies juhuslikku elektrilöögist, jättis püsiva mulje. Kuidas saaks sellistes tingimustes olla elektriangerjat? Loodusel on meid alati midagi üllatada ja nii on see selle hämmastava looma puhul kahtlemata siiani. Kes on elektriangerjas? Elektriangerjat nimetatakse…
Nukker on väga populaarne kala, mida kalurid kogu Prantsusmaal selgetes vetes kohtavad. Selle väikese liigi tunneb kergesti ära selle hõbedase värvuse järgi, millel on sinakasrohelised toonitud peegeldused. Lähivõte kõledast, kalapärlist. Milline kala on nukker? Algselt Euroopast, sünge (Alburnus alburnus) on küpriliste seltsi ja mageveekalade suurimasse sugukonda kuuluv liik. Selle pikkus olenevalt soost on keskmiselt 10–15…
Loire’i nimetatakse sageli Euroopa viimaseks metsikuks jõeks, kuna selle voolu ei reguleeri tammid, mis muudab selle navigeerimise väga keeruliseks. Kuid see on ka keskkond, mis on väga rikas oma maastiku, loomastiku ja taimestiku poolest. Enamasti meenutab selle dünaamika rohkem voolu kui suurt jõge. Sellegipoolest saavutab see üleujutuste ajal oma täieliku ulatuse tagasi. Seal on umbes…
Harilik merikurat võlgneb oma inetu välimuse tõttu oma hüüdnime merikuradiks. Selle tohutu suu, mis on vooderdatud mitmete väga teravate hammastega, teeb sellest hirmuäratava, ehkki hoolimatu kiskja. Merepõhja mattunud mereõngitseja ootab laisalt saaki, mida ta liikuva hõõgniidi abil söödab ja suure suuga endasse imeb. Lähivõte püütud kalast ja kalurist. Merikuur versus jõe merikurt Harilik merikurat on…