Prussakas, mida kutsutakse ka prussakaks, on prussakas, putukas, keda meile üldse ei meeldi oma kodus ega ettevõttes kohata. Uurime välja, kes see soovimatu inimene täpselt on ja millised on parimad viisid temast vabanemiseks enne, kui nad meie kodudesse koloniseerivad. Prussakas: peamised omadused Prussakas on ordu putukatele antud nimi Blattodea (blattoptera), mis ilmus maa peale enam…
Category Archives: Putukate
Putukad on sageli tähelepanuta jäetud ja hindamatud olendid, kuid neil on meie ökosüsteemis ülioluline roll. Näiteks, kas teadsite, et mõned putukad on suurepärased tolmeldajad? Mesilased, liblikad ja isegi mõned mardikad aitavad lillede viljastumisprotsessis, kandes õietolmu ühelt taimelt teisele. Ilma nende pisikeste olenditeta, kes ringi sumiseksid, näeksime puu- ja köögiviljade tootmise olulist langust.
Veel üks putukate põnev aspekt on nende uskumatu mitmekesisus. Kuna maailmas on üle 900 000 dokumenteeritud liigi ja miljonid on veel avastamata, moodustavad putukad peaaegu 80% kõigist teadaolevatest loomaliikidest Maal! Alates niitudel lehvivatest värvilistest liblikatest kuni põõsastes end maskeerivate vargsi palvetavate liblikateni – igal putukal on oma unikaalsed kohanemised ja käitumisviisid. Avastades tohutut putukate maailma, võib see olla nagu sisenemine võõrasse valdkonda, mis on täis avastamist ootavaid miniatuurseid imesid.
Kuigi mõned võivad neid kuuejalgseid olevusi jubedaks või tüütuks pidada, paljastab nende keerulist elu lähemalt vaadates, kui tähelepanuväärsed nad tegelikult on. Nii et järgmine kord, kui märkate oma aknalaual sibavat putukat või kuulete õues kärbeste suminat, leidke hetk, et hinnata neid väikeseid, kuid võimsaid olendeid kõige eest, mida nad meie planeedi bioloogilise mitmekesisuse heaks teevad. Need võivad olla väikese suurusega, kuid neil on märkimisväärne mõju – on aeg anda putukatele au, mida nad väärivad!
“Et õnnelikult elada, elagem varjatult,” on pruuni eraku omaks võetud filosoofia. See diskreetne ämblik peidab end päeval ja väljub öösel. Ohuga silmitsi seistes eelistab arglik loom põgeneda, kuid teab, kuidas end vajadusel kaitsta. Hoiduge selle valuliku hammustuse eest, mis võib põhjustada nahakudede nekroosi! Lähivõte mürgisest ämblikulaadsest, kellele ei meeldi, kui teda segatakse. Kes on pruun…
Skorpioni tunneb kergesti ära mitme jala ja ülestõstetud saba tõttu, mis on nõelamiseks valmis. Kuigi mõned liigid ei kujuta endast ohtu, on teistel surmav mürk. Avastame superkiskja, kes elab ka Prantsusmaal. Millisesse perekonda skorpion kuulub? Skorpionid (Skorpionid), ämblikulaadsete rühma kuuluvatel lülijalgsetel (nagu ämblikud ja lestad) on üle 1500 liigi, mis on jagatud 2 alamseltsi: buthoidid…
Pärast Aasia sarvede sissetungi 2004. aastal tekitab küsimusi idamaise sarve hiljutine ilmumine Prantsusmaale. Kust ta pärit on ? Kas see on osa invasiivsetest liikidest? Millist ohtu see kujutab? Värskendus teadmiste hetkeseisu kohta. Kuidas idamaine sarve avastati? 2021. aasta septembri lõpus olid idamaised hornetid (Vespa orientalis) tuvastasid Marseille’s loodusteadlaste ekspertiisifirma Ecotonia kolm teadlast. Tööstuslikul tühermaal tehtud…
Põhja-Ameerikas võlgneb monarh oma kuulsuse miljonite inimeste iga-aastasele rändele. Pimestavate värvidega liblikaparved loovad vaatemängu, kui nad massiliselt puudele maanduvad. Kuid häda kiskjale, kes tahaks maitsta selle liblikõielise saatuslikku ilu, mis osutub nii toretsevaks kui ka mürgiseks. Monarh, ereoranž liblikas monarh (Danaus plexippus) on seltsi Lepidoptera ja sugukonda Nymphalidae kuuluv putukas. Tema tiibade siruulatus on keskmiselt…
Julm saatus kui öö suurel paabulinnu omal: kui ta saab täiskasvanuks, oma hiilguse tipus, on sellel hiidliblikal nädal aega paljuneda. Tähelepanu keskmes on Euroopa suurim liblikas, kes pühendab oma lühikese elu kaaslase otsimisele. Suur paabulind öösel: pereportree Suur paabulind öösel (Saturnia pyri) on liblikõieliste sugukonda Saturnidae ja ülemsugukonda Bombycoidea kuuluv liblikas. See öine liblikas võib…
Liblikad aitavad kaasa maailma rikkusele oma väga mitmekesiste värvide ja kujudega. Nende metamorfoos tekitab sageli suurt uudishimu nii noorte kui ka vanade jaoks. Selle artikli eesmärk on vastata võimalikult paljudele küsimustele selle ümberkujundamise kohta peaaegu maagiliste aspektidega. Nimetage putukas Rööviku ja liblika vahel ei ole alati lihtne teed leida. Väga sageli juhtub, et nimeks antakse…
Koduse kriketifarmi rajamise peamine põhjus on toitumise täiustamine. Kultuuribarjäärist väljas, kuna tuleb tunnistada, et mitte igaüks ei suuda putukat suhu pista, on tegemist valkude, vitamiinide, kiudainete ja mineraalide rikka toiduga. Lisaks söövad nad kõike ja on täiesti kahjutud. Lõpuks on nende aretamine väga ökonoomne ja jäätmeid peaaegu ei teki. Kuid võib-olla peate toita ka kahepaikseid….
Paljud meist arvavad, et prussakad ja prussakad on erinevad. No sugugi mitte, sest see on sama olend, keda meie sõbrad Kanadas nimetavad ka terminiga prussakas. Ükskõik, kas me räägime prussakast või prussakast, pole kahtlust, et peame silmas putukat, mida peetakse kahjulikuks, kuna see on võimeline meie sisemust koloniseerima ja meile haigusi edasi kandma. Mitte eriti…
2016. aasta oktoobris jõudis hundiämblik Prantsuse ajalehtede uudistesse: ta tungis massiliselt Montpellier’ kooli, mis seejärel pidi nädalaks sulgema, kuni ruume koristati. Võib-olla olete temaga juba kohtunud. Kes see ämblik on, kus ja kuidas ta elab? Miks “hundiämblik”? Hundiämblik kuulub alamseltsi Araneomorpha ja sugukonda Lycosidae koos tarantlitega, jahiämblike perekonda. Hundiämblik ei koo võrku, vaid jahib oma…