Euroopa jänes paistab silma nii kõrgete kõrvade kui ka pikkade ja võimsate jalgadega, mis võimaldavad tal saavutada 80 km/h tippkiirust. Selle kiirus on ainus relv, millega pääseda oma arvukate kiskjate eest. Portree. Euroopa jänes: isikutunnistus Euroopa jänes (Lepus europaeus), mida nimetatakse ka pruunjäneseks, on jäneseliste seltsi ja sugukonda Leporidae kuuluv taimtoiduline imetaja, nagu küülik. Euroopast…
Category Archives: Metsloomad
Metsloomad elavad meie planeedi kõige kaugemates ja hingematvamates kohtades alates tihedate vihmametsade sügavusest kuni tohutute savannitasandikeni. Need olendid köidavad meie kujutlusvõimet oma tohutu ilu, jõu ja kohanemisvõimega, et oma looduslikes elupaikades ellu jääda. Võtke hetk ja kujutage ette majesteetlikku lõvi, kes vargsi oma saaki jälitab, või elegantset kaljukotkast, kes hõljub kõrgel karmide mägede kohal.
Metsloomade puhul on aga rohkem, kui esmapilgul paistab. Neil on oluline roll ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Näiteks, kas teadsite, et mesilased ei ole ainult meetootjad, vaid ka olulised tolmeldajad, kes vastutavad ühe kolmandiku ülemaailmsest põllukultuuride tootmisest? Samamoodi ei aita röövloomad, nagu hundid, mitte ainult kontrollida rohusööjate populatsioone, vaid kujundavad jahikäitumise kaudu ka ökosüsteeme. Mõistes neid keerulisi liikidevahelisi seoseid, mõistame sügavamalt looduses eksisteerivat keerulist eluvõrgustikku.
Kõigi nende erakordsete omaduste ja ökosüsteemide panuse hulgas köidab meid metsloomade puhul võib-olla nende võime kohaneda ja ületada emakese looduse poolt neile seatud väljakutsed. Alates karude talveunerežiimidest karmidel talvedel kuni maskeerimismehhanismideni, mille kameeleonid kasutavad kiskjate eest kaitsmiseks – iga liik on tuhandete aastate jooksul välja töötanud oma ainulaadsed oskused. Nende uskumatute kohanduste uurimine annab meile pilguheit evolutsiooni enda aluseks olevale leidlikkusele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et metsloomad jäävad inimkonnale pidevaks imestamise ja inspiratsiooniallikaks. Püüdes kooseksisteerida nende suurepäraste olenditega, jätkame oma teadmiste laiendamist nende kohta, töötades samal ajal nende kaitsmise nimel selliste ohtude eest nagu elupaikade kadumine ja kliimamuutused. Pidage meeles: iga mürina või piiksu taga peitub lugu, mis ootab uurimist – taltsutamatu maailm, mis ootab avastamist!
13
okt.
okt.
Inimese suhe loodusega on omaette loo teema. Loodus ei eksisteeri kindla mõistena, vaid on osa aja jooksul arenenud sotsiaalsest konstruktsioonist. Inimkonna mastaabis on looduse kaitse hiljutine kontseptsioon. Võib-olla tahaksite rohkem teada loomakaitse suurtegija Linnukaitseliidu (LPO) ajaloost, et mõista paremini selle tegemisi tänapäeval? Lühike LPO sünnilugu Inimeste ja nende keskkonna vahelised suhted arenesid põhjalikult 19. sajandil,…
13
okt.
okt.
Paljud meist teavad, et sääsed, mis suve saabudes meile nii palju probleeme tekitavad, on emased. Aga kuidas on lood meestega? Kas verest toituvad ainult emased? See artikkel võimaldab teil paremini mõista sääskede elu ja põhjuseid, mis sunnivad neid meid hammustama. Sääsed toituvad rostrumi abil Sääsed kuuluvad kahetiivaliste seltsi: neil on kaks tiiba. Nad on klassifitseeritud…
13
okt.
okt.
Kullese muutumine konnaks on protsess, mille kestus on liigi jätkusuutlikkuse tõttu äärmiselt muutlik. Kahepaiksed püüavad tõepoolest ellujäämiseks kohaneda. Veelgi enam, paljud ohustatud liigid on nüüd Prantsusmaal kaitstud 19. novembri 2007. aasta dekreediga. Siin on üldine ülevaade sellest, kuidas kulgevad erinevad arenguetapid alates vastsete seisundist kuni konn väljumiseni oma veekeskkonnast, et minna krooksutama. tiigid paaritumisperioodil. Batrachianide…
13
okt.
okt.
See näeb välja nagu putukas, kuid on tegelikult üks haruldasi maapealseid koorikloomi. Meie aedades väga levinud puutäi kõverdub ohu korral keraks. Kasulik köögiviljaaias, see võib muutuda majas invasiivseks. Suumige sisse väike loom, kes koloniseerib pimedaid ja niiskeid ruume. Woodlice: pereportree Puutäid kuuluvad oniscoidide alamseltsi, mis moodustab suurima maismaavähiliste rühma. Maailmas on rohkem kui 3000 puutäi…
13
okt.
okt.
Tihtipeale äratavad kaastunnet ja hämmastust kohatud sisalikud. Välkkiire, vertikaalsetel pindadel edenev, uudishimulikumad tahavad kahtlemata rohkem teada. Selle artikli eesmärk on õpetada neile vähetuntud aspekte. Sisalike perekond Eeldatakse, et sisalike esivanemad ilmusid karbonis, ajastul, mis ulatub -359 kuni -299 miljonit aastat tagasi. Järgmiseks on sisalike ajalugu ebakindel. Teadlastel napib materjali, sest sisalikud kivistuvad halvasti. Üsna hiljuti…
13
okt.
okt.
Punahirv on üks suurimaid Euroopas elavaid imetajaid. See suurepärane hirv elab suurtes metsades ja mägistel aladel. Aktiivne päeval ja öösel, ta toitub taimedest. On mitmeid alamliike. Nende hulka kuuluvad baktria hirved ja Turkestani hirved. Punahirve palju nimesid Punahirve nimi on see, mida me nimetame pleonasmiks. Tõepoolest, elafe tähendab kreeka keeles juba hirve. Hirve emane on…
13
okt.
okt.
Harakas on ilus lind, kes on kõigi seas äratuntav tänu oma mustvalgele värvile. See on meie aedades väga levinud ja ei jää märkamata. Peab ütlema, et sellel suurel jutumehel on suur enesekindlus ja ta ei tundu inimesest sugugi hirmutavat. Aga kas ta on nii varas, nagu räägitakse? Keskenduge harakale, mida kutsuti vanas prantsuse keeles agasse…
13
okt.
okt.
Maal leiduvate sipelgate hinnanguline arv on peadpööritav: neid on üks kuni kümme miljonit miljardit. Erinevate liikide arv oleks vähemalt 20 000, kusjuures mõned mürmekoloogid (nimi antud sipelgatele spetsialiseerunud teadlastele) lükkavad selle arvu 30 või isegi 40 000ni. Kuidas on selline kogus loomi võimalik? Kas sipelgatel puuduvad kiskjad? Siiski on palju loomi, kes söövad sipelgaid. Selles…
13
okt.
okt.
Vesilik on kahepaikne, kes elab nii veekeskkonnas kui ka kuival maal. See on hämmastav loom mitmel tasandil. Selle nägemiseks tuleb olla visa, sest see on pelglik, seda enam, et eri vesiliigid on öisel ajal aktiivsemad kui päeval maismaafaasis. Kes on merimees? Vesilik kuulub perekonda Salamandridae ja järjekorras Urodela (Või Caudata). Nende urodelite hulgast leiame ka…