Ninasarvikud on loomad, kes ei jäta kunagi muljet. Silma ei paista mitte niivõrd nende sümboolne sarv, kuivõrd nende suur suurus. Nad on ühed suurimad maismaaimetajad. Lühikeste jalgadega võib nende paljunemine olla intrigeeriv. Mis tunne on, kui teil on keha, mis näeb välja nagu soomus? Selle artikliga tahame anda teile mõned vastused, mis samal ajal näitavad…
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
05
mai
mai
Jõehobu (Jõehobu amfiib) on suur imetaja, kes on tuntud oma poolveeelustiku poolest. Seetõttu on huvitav küsida, millises keskkonnas pojad sünnivad: kas emad sünnitavad poegi maal või vees? See artikkel kirjeldab jõehobude paljunemist, käsitledes ka nende seksuaalset küpsust, paljunemistsüklit või perekondlikku suhtlust. Millises vanuses võib jõehobu sünnitada? Jõehobude suguküpsus, kuigi see saavutatakse emastel keskmiselt 5–6-aastaselt ja…
02
mai
mai
Rebane on loom, kes teab, kuidas olla diskreetne. Nii palju, et teda tuntakse lõpuks vähe. Samuti on huvitav paremini mõista, kes see on, milline on tema positsioon toiduahelas, millest ta toitub ja kuidas saaki kütib. Pole kahtlust, et pärast selle artikli lugemist saate tõesti teada, kes see rebane on, palju kaugemale kui lihtne pilt kavalast…
28
apr.
apr.
Karud kuuluvad perekonda Ursidae. Need on imetajad, keda leidub peamiselt põhjapoolkeral. Kuid nende olemasolu on täheldatud ka mõnes lõunapoolkera piirkonnas. See geograafiline jaotus hõlmab mitmesuguseid ökosüsteeme, alates parasvöötme metsadest kuni Arktika jäiste piirkondadeni, peegeldades nende loomade kohanemisvõimet mitmekesise keskkonnaga. Samuti, et teada saada, mida ta sööb, peate esmalt teadma, millisest karust me räägime. Millisest karust…
26
apr.
apr.
Ninasarvikud on põnevad loomad. Siiski kuuluvad nad kõige ohustatumate liikide hulka: tegelikult on nad intensiivse salaküttimise objektiks. See artikkel selgitab, miks nende sarvi ikka veel nii ihaldatakse, salaküttide meetodeid nende hankimiseks ja nende kaitsmiseks tehtud jõupingutusi. Ninasarvik, ninasarvik Ninasarvik kuulub perekonda Rhinocerotidae, üks vanimaid imetajate perekondi. Seal on 5 liiki: kaks Aafrikast ja kolm Aasiast….
23
apr.
apr.
Metssiga (Sus scorfa) on metsaimetaja. See kuulub Suidae perekonda. Nii nagu kobras, on ta ka üks nn inseneriliike, sest on võimeline välja töötama jahipidamise vastu võitlemise strateegiaid. Aga kas sa tead, millest metssiga täpselt toitub? Vastus on selles artiklis. Lisateavet metssigade kohta Metssiga esindab sugukonda Sus scrofa. Seda on mitut liiki ja alamperekonda. Metssea nimed…
21
apr.
apr.
Foto krediit: Callan Carpenter Orcad, mida nimetatakse ka mõõkvaaladeks (Orcinus orca), on ühed suurimad merekiskjad ja neil on suurepäraste jahimeeste maine. Selle põhjuseks on keerukad tehnikad, mis näitavad märkimisväärset intelligentsust niivõrd, kuivõrd need loomad on võimelised keerukaks organiseerimiseks. See artikkel soovib viia teid nende kõrvale: uurime üksikasjalikult neid tehnikaid, mis aitavad teil neid loomi paremini…
19
apr.
apr.
Fotokrediit: Donald Hobern Kagu-Aasiast pärit pallas-orav ehk punakõhuorav võeti kasutusele ebaseaduslikult Prantsusmaal 1960. aastatel on loom kõigis maailma piirkondades, kuhu ta on elama asunud, tekitanud ühesuguseid kahjustusi: viljapuuaedades vilja söönud, puudelt koort riisunud, telefonikaableid ja puitmaju närinud. Lisaks nihkub imetaja välja Euroopa punane orav selle elupaigast. Orava portree nii armas kui ka tüütu. Kust on…
14
apr.
apr.
Kobras on üllatav loom. Ta on ainus, kes teab, kuidas oma looduslikku elupaika vabatahtlikult muuta. Tõelise algaja arhitektina ehitab ta mõjuval põhjusel nii tammid kui ka onnid, kus ta elab. Heidame pilgu selle eripäradele, nende ehituskohtadele ja sellele, kuidas koprad oma töid loovad. Kobras: näriline, kellest keegi teine Poolveeline imetaja, kobras kuulub Castoridae perekonda. Teda…
12
apr.
apr.
Foto krediit: David Iliff Põhja-Ameerika päritolu hallorav toodi 19. sajandil Inglismaale, kus ta praegu põhjustab märkimisväärset ökoloogiline kahju ja majanduslik. Lisaks esindab see Euroopa punase orava toidukonkurenti ja surmava parapoksiviiruse edasikandumise viisi. Põhja-Itaalias asutatud hallorav on praegu levinud Prantsusmaa väravad. Invasiivse eksootilise liigi hulka liigitatud looma portree. Mis on hallorava päritolu? Hall orav (Sciurus carolinensis)…