Kas idamaine sarv on invasiivsem kui Aasia sarv? Mis oht?

Pärast Aasia sarvede sissetungi 2004. aastal tekitab küsimusi idamaise sarve hiljutine ilmumine Prantsusmaale. Kust ta pärit on ? Kas see on osa invasiivsetest liikidest? Millist ohtu see kujutab? Värskendus teadmiste hetkeseisu kohta.

Kuidas idamaine sarve avastati?

2021. aasta septembri lõpus olid idamaised hornetid (Vespa orientalis) tuvastasid Marseille’s loodusteadlaste ekspertiisifirma Ecotonia kolm teadlast. Tööstuslikul tühermaal tehtud fauna ja taimestiku uuringu käigus jälgisid entomoloogid Alain Coache, Bruno Gereys ja Gérard Filippi looma. Enneolematu kohalolek Prantsusmaal. Avastamise ajal uuris umbes kolmkümmend idamaise liigi töötajat metsikuid rakette Euroopa horneti seltsis (Vespa crabro) ja Aasia hornet (Vespa velutina). Teise uuringu käigus koguti üheksa ja veel üheksa isendit.

Kuidas näeb välja idamaine hornet?

Idamaine sarve on kergesti äratuntav tänu iseloomulikule värvimustrile, mis eristab teda teistest liikidest. Putukal on roostes värvus – peaaegu punakas –, mis ulatub laialdaselt piki selga näoni, samas kui tema kõhu ots on toonitud erkkollaseks. Võrdluseks, Aasia hornet on must, oranži rõnga ja kollaste vaheseintega. Mis puutub euroopa sarvikusse, siis ta on must punaste täppidega ja tema kõhul on mustad ja kollased triibud. Idamaise horneti puhul ulatuvad töötajad ja isased 2,5 cm pikkuseks ja mesilasemad kuni 3,5 cm. Idamaine liik on suurem kui tema Aasia vaste ja välimus lähendab teda tema Euroopa sugulasele.

Kus idamaine hornet elab?

Algselt Balkanilt pärit idamaine sarv on looduslikult levinud Lõuna-Euroopas, Kirde-Aafrikas ja Lähis-Idas. Itaalia lõunaosas asutatud liik liikus järk-järgult riigi põhja poole, kus see varem puudus. Selle edenemine oleks tingitud globaalsest soojenemisest. Kuna Marseille’s vaadeldi isaseid, kuningannat ja töölisi, kinnitatakse Prantsusmaal koloonia olemasolu.

Kas idamaine sarv on ohtlik?

Idamaine sarv on rahulikuma temperamendiga kui Euroopa liigid. Ta ei ole väga agressiivne mehe suhtes, keda ta ainult enda kaitsmiseks nõelab. Erinevalt mesilastest ei jäta putukas oma nõela nahka ja võib seetõttu mitu korda nõelata. Tunne jääb väga valusaks, kuid ei kujuta endast ohtu, välja arvatud inimesed, kes on putukahammustuste suhtes allergilised või reageerivad. Teisest küljest on idamaine sarv mesindustööstuse jaoks tõeline nuhtlus. Oma väga mürgise mürgi tõttu on ta mesilastele palju hirmuäratavam kiskja kui Aasia sarv ja suudab mesilatele märkimisväärset kahju tekitada. Mesinikud on seega esimesed ohvrid, kui idamaised liigid peaksid levima üle Prantsusmaa.

Kas idamaine sarv võib Prantsusmaal vohada?

Idamaine hornet on võimeline väga kiiresti laienema, kuid hetkel ei ole selle leviku ulatust Marseille linnas hinnatud. Kuna see liik on kohanenud Vahemere ökosüsteemide ja inimeste poolt hõivatud keskkonnaga (sünantroopia), tuleb arvesse võtta selle Marseille’i asutamise hüpoteesi. Kogemata tsitrusviljade saadetistega Suurbritanniasse ja Belgiasse sattunud loom lõpuks nendes kahes riigis ei kinnistunud. Seetõttu ei kommenteeri eksperdid idamaise horneti tulevikku Prantsusmaal.

Kuidas vältida idamaise sarve levikut?

Võttes toiduahelas teiste liikide arvelt olulise koha, kujutab idamaine sarv ohtu bioloogilisele mitmekesisusele. Nagu kõigi invasiivsete liikide puhul, peavad spetsialistid vajalikuks vältida selle levikut ning kontrollida nende esinemist teistes Marseille’ linnaosades, aga ka naaberomavalitsustes. Teine prioriteet on pesa(de) leidmine. Kui aga Aasia ja euroopa sarved pesitsevad omamoodi suurtes puude otsas rippuvates ja seetõttu kergesti märgatavates õhupallides, peidab idamaine sarv maa alla või kõrgemale, kuid õõnsusse (kivipragu, auk seinas …). Missioon osutub seetõttu keerulisemaks.

Aasia või idamaine: milline liik on kõige invasiivsem?

Esimest korda teatati Aasia hornetist Prantsusmaal 2004. aastal Lot-et-Garonne’i departemangus. Uuringud on näidanud, et see toodi Euroopasse Hiinast pärit keraamikakonteinerite kaudu. Nii nagu idamaine, on ka Aasia liik tarude jaoks hirmus, sest hävitab kodumesilased ja hirmutab söödaotsijaid, kes ei julge enam välja minna ja muutuvad hapraks, kui nad enam ei toitu. Aasia hornet peetakse praegu Prantsusmaal mesilaste liigse suremuse peamiseks põhjuseks. Pidades silmas tema mõju mee tootmisele, tolmeldamisele ja ökosüsteemile üldiselt, klassifitseeriti putukas 2012. aastal ministri määrusega tervisele ohtlikuks. Sellisena võib ta hävitada. Arvestades aga Aasia horneti tugevat agressiivsust ohu korral, saab tema pesa ohuvabalt likvideerida vaid sobiva kaitsega varustatud professionaal.