Vareste intelligentsus: müüt või tegelikkus?

Ronk on väidetavalt üks intelligentsemaid linde. Tõsi, tal on hämmastavad võimed ja ta eristub teistest lindudest.

Kui aga kvalifitseerime inimest selle linnu nimega, siis on see pigem anonüümkirjade autori väljatoomine, seega salakaval pahatahtlikkus. Ja kui me usaldame Jean de La Fontaine’i, oleks see must lind ennekõike naiivne ja uhke! Väidetavalt on see ka halb enne. Mis see siis tegelikult on? Kas ronga intelligentsus on müüt või reaalsus?

Avastage varese üllatavad omadused ja vaadake, kas see on tõesti intelligentne.

Ronge hämmastavad kognitiivsed võimed

Varestel on tõeliselt võimed, mis eristavad neid teistest loomadest.

Korvide tööriistade kasutamine ja manipuleerimine

Need mustad põnevad linnud saavad toidu hankimiseks kasutada tööriistu. Nad on isegi võimelised neid tegema. Nad teavad näiteks, kuidas valida õige suurusega oksi, et ehitada neile vajalik. Samuti saavad nad teha konkse, painutades teatud materjale. See on seda üllatavam, et see juhtub noorte varestega, kellel pole olnud võimalust teistelt õppida. See selgus Oxfordi ülikooli uuringust pealkirjaga “Tööriistaga seotud tunnetus Uus-Kaledoonia varestel”, mis avaldati 2007. aasta jaanuaris ajakirjas. Võrdlevad tunnetuse ja käitumise ülevaated.

Uuringud jõudsid ka järeldusele, et need linnud suutsid kitsastesse torudesse putukate püüdmiseks pulkadega manipuleerida. Varem arvati, et see võime on reserveeritud ainult primaatidele. See näitab nende lindude teatud intelligentsust. Kuid see pole veel kõik.

Varesed on samuti võimelised mõistma põhjust ja tagajärge. Nad võivad järeldada, et teatud tegudel on tagajärjed.

Mälu korvides

Lisage sellele, et sellel linnul on erakordne mälu. Ta mäletab inimeste nägusid, eriti neid, kes teda ähvardasid. Seda näitasid Washingtoni ülikooli teadlased, 2010. aasta märtsis avaldatud uuringu autorid Loomade käitumine “Metsikud Ameerika varesed tunnistavad inimesi ähvardavate inimeste kestvalt ära.” See on eriti haruldane looduslike liikide puhul, kes tavaliselt ei ela kontaktis inimestega. Teine uuring näitas, et nad olid pähe jätnud nende näod, kes olid neid mitu aastat varem jäädvustanud. Korvid on samuti võimelised edastama teavet inimese kohta oma eakaaslastele, et aidata neil nende suhtes õiget käitumist omaks võtta.

Raveni strateegiad

Uuringud on leidnud, et varesed võivad toitu peita ja seejärel diskreetselt jälgida, kas nende eakaaslased nende järel luuravad. Kui nad nägid, et teised linnud võivad oma ressursi ära võtta, hakkasid nad tõenäolisemalt seda uuesti varjama, näidates, et mõistavad teiste isendite kavatsusi.

Lõpuks suudab vares loobuda väikesest kohesest tasust, et saada hiljem suurem tasu, kui viimane on nähtav. Seda näitas Cambridge’i ülikooli uuring, mis avaldati aastal Loomade tunnetus Rachael Milleri meeskonna poolt 19. oktoobril 2019 pealkirjaga “Rahutuse hilinemine Uus-Kaledoonia varestel ja väikelastel: tasu tüübi ja nähtavuse mõju” tasu ja nähtavus). See uuring viidi läbi nii lindude kui ka lastega. See viis sama tulemuseni, kui hilinenud tasu oli nähtav. Seevastu inimesed võitsid, kui hilinenud tasu ei olnud nähtav. Sel juhul läksid linnud tagasi oma esimese (ja väikseima) maiuse juurde.

Need linnud tunnevad end peeglist ära ja mõistavad abstraktset numbrit “null”.

Ronk on üks loomadest, kes suudab end peeglist ära tunda, mis näitab, et tal on teatud eneseteadlikkus. Ta on tõepoolest läbinud kuulsa “peeglitesti”. Panime ta kaelale punase mittetoksilise märgi, osa pole otseselt nähtav, aga ainult tänu peegeldusele. Seejärel esitame linnule peegli ja kui ta reageerib märgile seda puudutades või jälgides, tähendab see, et ta saab aru, et see on tõepoolest sellel. Seda võimet seostati varem inimahvide ja delfiinidega. Koer ja kass olid testis läbi kukkunud.

Kõige üllatavam on teadlaste sõnul see, et vares mõistab nulli mõistet, mis on sellegipoolest eriti abstraktne. Tõepoolest, teaduslik töö avaldati 2. juunil 2021 aastal Ajakiri Neuroscience. Teadlaste Maximilian E. Kirschhocki, Helen M. Ditzi ja Andreas Niederi meeskonna pealkirjaga “Nulli arvukuse käitumuslik ja neuronaalne esitus vareses” koosnes linnuekraanide näitamisest. Üks sisaldas 0 kuni 4 punkti, siis teine ​​kuvas testpildi, mis esindas kas sama arvu punkte või erinevat arvu. Linde treeniti ekraani nokitsema või pead liigutama, kui kujutised ühtivad. Kui pildid olid erinevad, pidid need jääma staatiliseks. Nii jõudsid teadlased järeldusele, et need loomad mõistsid numbrit null.

Vareste omavaheline suhtlus

Üsna ebatüüpiline nähtus, kui enamik linde suhtleb häälitsemise teel, siis varesed teevad palju enamat: nad saavad üksteisele info edastamiseks märke saata. Niisiis osutavad nad nokaga millegi peale nagu inimene sõrmega.

Isegi nende häälitsuste osas on neil suhtlemiseks väga palju erinevaid kõnesid. Nad võivad hoiatada ohu eest, näidata toidu olemasolu või kasutada oma laulu sotsiaalseks suhtluseks. Nende keerulised kõned näitavad teiste lindudega võrreldes eriti kõrget kommunikatiivse intelligentsuse taset.

Samuti on neil võimalik õppida eakaaslasi jälgides. Nad suudavad probleemide lahendamisel ja toidu hankimisel jäljendada teiste vareste käitumist. See meenutab kummalisel kombel inimese õppimisvõimet!

Seetõttu ei imesta te, kui ütleme teile, et nad on võimelised ka teiste lindude suhtes empaatiat tundma. Nad võivad olla isegi mängulised!

Lõpuks saavad need linnud koostööd teha, mitte ainult saaki küttida, vaid ka kaitsta end kiskja eest. Nende koostöö eeldab suhtlemist ja iga inimese rollide mõistmist, omamoodi “meeskonnavaimu”, mis on loomariigis üsna haruldane ja märk hämmastavast edasijõudmise tasemest.

Need linnud võivad moodustada ka suuri kogunemisi. Algselt arvati, et tegemist on matustega, kuid kahtlused püsivad.

Lõpuks on need loomad linnastumisega eriti hästi kohanenud. Nad õppisid kiiresti prügikastidest toitu otsima ja autosid vältima. On täheldatud, et nad kasutavad toiduks isegi valgusfoore. Jaapanis oleme näinud neid pähkleid loopimas teedele, ülekäiguradadel sõidukite ees, lendamas minema, kui tuli läheb roheliseks, ja naasmas, kui tuli on punane, et oma katkist toitu kokku korjata! Autode kasutamine pähklipurejatena nõuab uskumatult arenenud intelligentsuse taset. Nende kohanemisoskused on… hämmastavad!

Nende aju struktuur, nende geniaalsuse seletus

Varese intelligentsus tuleneb tema aju väga spetsiifilisest morfoloogiast. Tegelikult oleks sellel eriti palju interneurone. Neid rakke nimetatakse ka assotsiatsioonineuroniteks. Nad paiknevad sensoorsete neuronite ja motoorsete neuronite vahel ning on eriti seotud otsuste tegemisega, see tähendab protsessiga, mis ulatub riskianalüüsist ülesannete planeerimiseni. Need neuronid vastutavad teabe edastamise eest erinevate võrkude vahel. Teadlased uurisid kuut linnuliiki, sealhulgas jaanalinde, tuvisid ja vareseid. Just viimased purustavad interneuronite arvu rekordi. Varesel on neid rakke 290 miljonit (võrreldes näiteks 40 miljoniga kana või tuvi ja 124 jaanalinnu puhul). Teadlasi üllatas see, et ronga aju on kaks korda kergem kui jaanalinnul.

Kas sa teadsid ? Inimestel on 1,3 miljardit interneuroni.

Lisaks on ajupiirkond spetsialiseerunud inimestele keerukate ja keerukate ülesannete jaoks, nagu mälu, keel, sotsiaalne käitumine, planeerimine või probleemide lahendamine, see on ajukoor. Paljudel lindudel ja imetajatel on sarnane piirkond, pallium. Korviididel on pallium aga suhteliselt suur võrreldes nende aju üldise suurusega, mis on võrreldav inimeste ja ahvidega. Uuringud seovad palliumi kõigega, mis on seotud mälu ja planeerimisega. See seletaks seega ronga erakordseid võimeid.

Nende võimete tagajärjed meie igapäevaelus

Kui me selles ikka veel kahtlesime, ei saa me tänapäeval enam tähelepanuta jätta, et loomariik täiendab inimese oma. Me ei konkureeri, kuid meil kõigil on maailmas täita oma osa.

Selle idee väga esinduslik näide on Rootsis läbi viidud eksperiment. Ühe projektiga testiti nende lindude võimet täita keerulisi ülesandeid. Automaatsed masinad valmistati selleks, et korvid saaksid esemeid sisse visata, et saada vastutasuks toitu. Linnutreener Christian Günther-Hanssen asendas vahetatavad esemed suitsukonidega. Nii hoolitsesid linnud ise suitsetajate jäetud jälgede koristamise eest. Nad panid need tasu eest masinatesse.

Teine tagajärg on see, et kogu meie inimnägemus, mis asetab primaadid hierarhia tippu, on seega kahtluse alla seatud ja paneb meid globaalsemalt küsima aju evolutsiooni kohta. Meie teadmiste seis nii neuroteaduse kui ka sotsiaalse käitumise tasandil ei ole kaugeltki lõplik.

Lõpuks seatakse kahtluse alla meie enda intelligentsus, sest oleme veendunud, et oleme ainsad püramiidi tipus. Neurofüsioloogi Andreas Niederi sõnul on lindudel aga eneseteadlikkus, mis seni omistati ainult inimestele. Need loomad oleksid teadlikud sellest, mida nad teevad või näevad. Nende aju erineb seetõttu meie omast, erineva juhtmestikuga, kuid on võimeline arendama meiega väga sarnaseid oskusi. Kuid kui oleme uhked selle üle, et teame, kuidas välja töötada strateegiaid, lahendada probleeme ja omaks võtta sotsiaalset käitumist, pole me ainsad. Teisest küljest ei suuda me omada visuaalset mälu, Maa magnetvälja tajumist ja 3D-s navigeerimise võimet, mis on võrdne nende mustade suleliste koorikute omaga. Nii et see pole müüt, see on hea reaalsus: vares on ülimalt intelligentne! Kuid veelgi enam on mures kogu tema perekond. Siia kuuluvad seega muu hulgas varesed ja harakad. Väljend “linnu aju omamine” ei ole seega enam õigustatud kui väljend “tumm nagu kana”!

Selliste kõrgelt arenenud loomade olemasolu seab kahtluse alla primaatide ülemvõimu. Kuna ahvid on inimestele lähedased, meeldis meile pidada neid loomamaailma targemateks. Varesed tulevad aga meie kindlustunnet kõigutama ja küsitlema evolutsiooni tähenduse kohta.

Lõpuks, kes on kavalam, vares või rebane? Vasta meile kommentaarides!