Rändimetajad: kes nad on? Kuhu ja miks nad rändavad?

Rändlindude nähtus on hästi teada, eriti kuna nad on taevas selgelt nähtavad ja jahimehed saavad seda teatud liikide tulistamiseks ära kasutada. Teisest küljest teab palju vähem inimesi, et on olemas ka rändimetajad. Milliseid loomi see puudutab? Kuhu ja miks need imetajad rändavad?

Teatud vaalade ränne

Mõnikord unustame, et vaal on imetaja ja et ta rändab, suutes läbida muljetavaldavaid kuni 10 000 kilomeetriseid vahemaid. Nende liikumiste põhjust pole kaugeltki selgelt selgitatud. Teadlased on läbi viinud arvukalt uuringuid, jälgides neid drooni või satelliidi teel. Võime täna arvata, et oleme alles hüpoteeside staadiumis. Võimalik, et vastus on mitme teguri summa.

Nähtust täheldatakse planeedi mõlemal poolkeral ja see esineb olenevalt liigist erinevalt. Peamiselt rändavad vaalad. Hammasvaalad on nomaadid või istuvad. Ränne toimub mõnikord üksi või paljudest isikutest koosnevate rühmadena.

Faktid loovad konsensuse: rändavad vaalad asuvad elama külmas vees toituma ja rändavad sooja vette poegima. Küll aga ei pea seletus rännet poegima imikutele soodsamasse keskkonda, sest termoregulatsioon külmas vees pole noorte vasikate jaoks ületamatu. Uuritud hüpoteeside hulgas on ka idee, et täiskasvanud inimesed liiguvad ennekõike selleks, et kaitsta oma järglasi kiskjate eest.

Teatud nahkhiirte ränne

Kui mõned nahkhiired otsustavad talve üleelamiseks talveunne jääda, siis teised rändavad. Harilik noktal, kahevärviline serotiin, Nathusius Pipistrelle või isegi Leisleri noctule järgivad seega Kirde-/Edela-Euroopa telge. Nende liikumist uuritakse rõngastatud subjektide jälgi järgides. 2016. aasta septembris läbi viidud uuring jälgis Pipistrelle’i Saksamaalt Franche-Comtésse, peaaegu 662 km edasi.

Muud rändimetajad

Enamiku teiste imetajate puhul täheldatud ränne on seotud toiduprobleemidega. Karjad liiguvad sel viisil, et pääseda põua eest või jätkata söötmist, kui saadaolevad kogused vähenevad.

Nii oli see Ameerika piisonite puhul, kui neid oli veel 50–70 miljonit, enne kui eurooplased asusid elama ja hävitasid nad massiliselt, kuni nad peaaegu kadusid. Seejärel elasid ja kolisid nad Põhja-Ameerika rohtukasvanud tasandikel Mehhikost Kanadani. Kuna nad vajasid suures koguses rohtu väga lühikese aja jooksul, pidid nad regulaarselt liikuma, et säilitada piisav kogus toitu. Tänapäeval on probleem teistsugune, kuna nad elavad peamiselt parkides või taludes.

Euroopa, Aasia ja Ameerika külmades piirkondades elaval põhjapõdral ei ole kõik liigid rändavad. Nende hulgas nimetagem metsamaa karibu, mis elab boreaalses metsas Alaska ja Newfoundlandi vahel. Toitub kõrrelistest, põõsastest, koorest ja samblikest. Kuigi ta suudab lume alt toitu leida, liigub ta kuni 2000 kilomeetri kaugusele piirkondadesse, kus on lihtsam toitu leida.

Maa soojades piirkondades kasutage gnuu. Aafrikas karjades elav rohusööja on istuva eluviisiga. Kuid ta ei kõhkle rändamast, kui toit muutub ebapiisavaks. Ka orüks ja addax, kaks teist Aafrika metslooma, liiguvad koos aastaaegadega. Nende karjadega võivad ühineda Lõuna-Aafrika hüppeantiloop Springbok ja sebra.

Tundralemming on näriline, kes on tuntud oma ulatuslike rändete poolest. Seda tehakse anarhiliselt, suurte gruppidena, kes ekslevad igas suunas. Seetõttu juhtub, et väga suur osa neist närilistest sureb kurnatusse, enamasti vooluveekogu ületades uppudes, teadmata selgelt, kuidas hinnata vooluveekogu tähtsust ja seega ka ületamise otstarbekust.

Ränne ja rändlus inimeste seas esiajaloos

Ärgem unustagem inimest, kes on ka imetaja! Sellega seoses tehakse vahet rändkarjakasvatusel ja rändel. Nomadism on eluviis, mis seab jahi, kalapüügi ja koristamise inimtegevuse keskmesse. Karjamaade otsimine on samuti üks nomadismi vorme. Eelajaloolisel ajal oli inimene kogu paleoliitikumi ja mesoliitikumi ajal nomaadlik. Ta veetis oma päevad toitu otsides ja valmistades. Neoliitikumis mõtles inimene välja põllumajanduse: sellest sai alguse istuv eluviis, see eluviis nõudis temalt mitu kuud järjest ühte ja samasse kohta elama asumist. Kui räägime eelajaloo rändest, siis on tegemist pigem rahvastiku liikumisega, mis ulatub üle mitme põlvkonna, millest igaüks asub endiste poolt okupeeritud alade servale.