Must raisakotkas, üleni must raisakotkas

Must raisakotkas… See on lind, kes satub nii metsikusse kui ka linnakeskkonda. Täiuslikult inimtegevusega kohandatud väike eebenipuuvärvi raisakotkas käib rõõmsalt prügilates ja supermarketite prügikastides. Suundudes Ameerika poole, kus selle elanikkond õitseb.

Must raisakotkas, Uue Maailma raisakotkas

Must raisakotkas (Coragyps atratus) on röövlind, mis kuulub seltsi Accipitriformes ja perekonda Cathartidae, kuhu kuuluvad ka California kondor ja Andide kondor. Pange tähele, et cathartidae – Ameerikas elavad uue maailma raisakotkad – erinevad Vana Maailma raisakotkast (accipitridae perekond) eelkõige nende perforeeritud ninasõõrmete ja küüniste välimise varba lühikese pikkuse poolest. Selle ööpäevase röövlinnu kõrgus on 50–70 cm, maksimaalne tiibade siruulatus on 1,50 m ja kaal 2 kg.

Must raisakotkas, vaikne lind

Mustal raisakotkal on üleni must sulestik. Erandiks on kael ja pea, mis on kaetud palja hallika nahaga, millel on arvukad voltid ja tüükad. Hallil arvel on valkjas konksuga ots. Tiibade alumist alust ehib ainult lennu ajal nähtav valge laik. Tema saba on lühike ja otsast kandiline. Tema tasased, tagasihoidliku suurusega käpad sobivad pigem kõndimiseks kui haaramiseks. Nagu teistel katartiididel, ei ole mustal raisakotkal sürinksi (lindude hääleelund) ega sellega seotud lihaseid, mistõttu ta on peaaegu vaikne. Küll aga tekitab see erinevaid helisid, mis meenutavad nõrka nurinat ja nipet-näpet.

Linn ja maa mustale raisakotkale

Must raisakotkas hõivab USA lõunaosa, Mehhiko, Kesk-Ameerika ja suurema osa Lõuna-Ameerikast kuni Kesk-Patagooniani. Tiheda metsa asemel eelistab raisakotkas lagedaid, osaliselt metsastatud või võsastunud alasid, aga ka niite, märgalasid, soosid ja karjamaid. Madalat kõrgust eelistades ei karda raisakotkas inimtegevust: põllumajandus- ja linnapiirkondades kasutab ta ülalpidamiseks täielikult ära prügimägesid, kalakasvandusi ja tapamaju.

Must raisakotkas, kõigepealt koristaja

Musta raisakotka toitumisel on ökosüsteemis oluline roll, sest loom vabastab keskkonna raibest, saasteallikatest ja haigustest. Kui lind tarbib peamiselt suurloomade ja pisiimetajate korjuseid, ründab ta ka haigeid või vigastatud isendeid. Söögi ajal väga agressiivne, tõrjub ta kindlalt konkurendid, sealhulgas raisakotka. Rühmade jahti pidades võib raisakotkas tappa vastsündinud talle või vasika teda ahistades: ta turgutab oma silmi, ninasõõrmeid või keelt konksu nokaga ning lõpetab selle siis, kui noor saak on kurnatud. Olenevalt levikust täiendab must raisakotkas oma menüüd lindudega – nende munade ja tibudega – skunkside, opossumite, merikilpkonnade, kalade ja väikeste roomajatega. Aeg-ajalt toitub ta ka küpsetest või mädanenud viljadest.

Black Vulture: perekond kõigepealt

Nagu teised katartiidid, hindab ja vajab must raisakotkas päikest. Ahvenal istudes sirutab ta tiivad laiali ja paljastab päikesekiirte eest kõik oma kehaosad, kaasa arvatud selg, mis oma sulgi kohevaks ajab. Pärast öise temperatuuri langemist püüab raisakotkas end soojendada ja energiat varuda, enne kui läheb toitu otsima. See seltskondlik loom moodustab pereüksusi, mis koosnevad lähisugulastest ja kaugetest sugulastest, kes jäävad ühtseks aastaringselt. Hõimud järgivad sotsiaalseid koode, karistades üksteise sulgi, pidades päeval koos jahti, jagades öösiti ühiseid ööbimiskohti ja kaitstes üksteist ohtude eest.

Turvaline pesa mustale raisakotkale

Kohtumiste ajal sooritab paar ringlende ja jahib õhus, enne kui alustab muljetavaldavat spiraalset laskumist. Kaks monogaamset partnerit jäävad ühtseks kogu elu. Kui must raisakotkas on leidnud ideaalse pesitsuspaiga, ei koli ta kohe sisse: raisakotkas jälgib ruume üle kuu, et tagada nende turvalisus. Lind ei ehita pesa, ta seab end sisse otse looduslikesse õõnsustesse (praod, koopad, õõnsad puud, kännud jne) kõrgel või maapinnal, madalas süvendis.

Tähelepanelikud vanemad

Emane muneb 2 hallikasrohelist või helesinist muna, millel on pruunid täpid või laigud. Isa ja ema hauduvad vaheldumisi 38–45 päeva, vaheldumisi iga 24 tunni järel. Kui nad kooruvad, toidavad beeži udusulgedega tibusid nende vanemate vedela toidu tagasivool. 15 päeva pärast hakkavad nad saama tahket toitu ja lahkuvad pesast 10–14 nädalat pärast sündi. Pojad jäävad vanematest sõltuvaks umbes 8 kuuks ja jäävad perekonda kuni järgmise pesitsusperioodini. Noorloomad saavad suguküpseks 3-aastaselt.

Must raisakotkas laieneb

Mustkulbil pole looduslikke kiskjaid. Tugeva kohanemisvõimega raisakotkas elab nii metsikutes kohtades kui ka linnapiirkondades, kus ta talub pesitsusperioodil häirimist ja toitub prügilatest. Levialal levinud ja laialt levinud populatsioon on stabiilne, isegi suureneb ja laieneb põhja poole. Seda liiki ei peeta ohustatuks, Rahvusvaheline Looduskaitse Liit (IUCN) on liigitanud selle liigi kõige vähem muret tekitavaks ning see ei kuulu väljasuremisohus oleva loodusliku looduse ja loodusliku taimestiku liikide rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) lisadesse. Musta raisakotka eluiga on 16 aastat.