Must puna- ehk seinaööbik, väike tuttav pääsulind

Pole just väga häbelik, must-punatihasele meeldib nii linnas kui maal, kui ta sealt oma elatist leiab. Katusel või postil istuv lind ei varja end oma refrääni laulma. Meie aedadest tuttava väikese pääsupoja portree.

Musta punastardi isikuleht

Must punatäht ehk seinaööbik (Phoenicurus ochruros) kuulub seltsi Passeriformes (passerines) ja Muscapidae sugukonda. Täiskasvanud linnu pikkus on umbes 14 cm, tiibade siruulatus 25 cm ja kaal 14–20 g.

Mustal punatähnal on oma levilas 5 alamliiki:

• Euroopa (alamliik gibraltariensis) ;
• Väike-Aasia (alamliik ochruros) ;
• Ida- ja Aasia (alamliik phoenicuroides Ja rufiventris) ;
• Lähis-Ida (alamliik semirufus).

Väike tumeda sulestikuga pääsulind

2-aastaselt omandatud, Prantsusmaalt leitud isase pesitsussulestik tundub üleni must. Kuid lähemalt vaadatuna on linnu tipus antratsiithall toon, mille taustal paistab sekundaarsete lennusulgede tasemel valkjas ala. Rindkere on selle keha tumedaim osa. Selle saba on telliskivioranži värvi, punane alaosa ja tagumiku jaoks. Nokk, silmad, sääred ja käpad on mustad. Emaslind on isasloomadest tuhmima välimusega, ühtlase tuhkhallikaspruuni sulestikuga, väga tumedate tiibadega, millel puuduvad kahvatud alad ja olematu rübliku värvusega.

Koobastik elupaik mustale punatähnile

Seinaööbik hõivab suure osa Euroopast (v.a Skandinaavia riigid), Lähis-Idas, Aasias (v.a. Kagu-Aasia) ja Põhja-Aafrikas. Liik ei ole Ühendkuningriigis levinud. Must punatäht sagedased avatud keskkonnas, kus on lage pinnas või vähe taimestikku, mida ta leiab mägistel ja kivistel nõlvadel, põllumajanduslikel tasandikel, mererannikutel ja linnapiirkondades, millega ta on kohanenud. Kaljukeskkond, mida ta otsib, on looduslik või tehislik (inimese ehitatud). Oma levikuala lõunaosas võib must punatäht elada kuni 2500 m kõrgusel, et pääseda liiga kuuma kliima eest (Maroko atlas, Põhja-Alžeeria mäed jne). Osaliselt rändlinnud, kõrgetel laiuskraadidel asuvad populatsioonid laskuvad eelkõige Vahemere basseini lääne poole. Need, kes on juba lõunapoolsetes piirkondades, on paiksed.

Seinaööbik, putuktoiduline

Must punatähnik tarbib peamiselt putukaid, keda ta püüab maapinnal või lennu ajal, ning nende vastseid. Samuti sööb pääsulind mere ääres elavatele liikidele ämblikke, sajajalgseid, vihmausse, molluskeid kui ka väikseid koorikloomi.Sügise saabudes putukate arvukuse vähenemisel toidab lind marju ja puuvilju, mida ta puudelt korjab.

Must punatäht, mitte eriti kooslus

Seinaööbik ei ole seltskondlik. Soodsates kohtades, kus on pesitsuskohti ja toitu külluses, moodustab ta mõnikord väikeseid rühmitusi, mis koondab alla kümne isendi. Pesitsushooajal võib selle hõim kasvada, kuid hõlmab ainult oma pereliikmeid. Seda häbeliku lindu on lihtne jälgida, sest inimese kohalolek teda ei hirmuta. Tihti nähakse teda istumas lagedal toel (kaljul, katuseharjal, vaial, traatil, põõsal, puuoksal), kust ta jälgib saagi ilmumist, millele ta otselennult alla sööstab. Istudes vehib seinaööbik närviliselt vertikaalselt sabaga. Maapinnal liigub ta hüpates ja pidevalt toitu otsides.

Seinaööbik, monogaamne lind

Paaritumishooajal käitub must punatäht territoriaalselt ja agressiivselt. Kõrgel ja täies vaates asetatud see edastab võimsaid kõlavaid laule, tuues täis rinna sulgi, et konkurentidele muljet avaldada. See kaitseb oma territooriumi igasuguse sissetungi eest suure intensiivsusega läbistavate hüüde ja ägedate jälitustega. Pulmaperioodil laulab isane peaaegu pidevalt, isegi enne päikesetõusu ja seejärel kogu päeva. See monogaamne lind sereneerib ka oma partnerit ja aeglustab sammu alles siis, kui tema järglased sünnivad.

Must-punatihase puhul 2–3 poega aastas

Poolkoobaste liik, must punatäht ihkab pesapaika, mis on kergesti ligipääsetav, kuid millel on seda kaitsev üleulatus. Talle pakuvad huvi kõikvõimalikud lõhed, kas looduslikud (kivimurd) või tehislikud (katuse all, karkassil, mõranenud seinal jne). Emaslind paneb pesa kokku üsna lõdvalt ja struktureerimata kasutades kuivi taimseid elemente (oksad, kõrrelised, juured, lehed, sammal) ning vooderdab tassi karvade ja sulgedega. Ta muneb 4–6 helevalget muna, mida ta haudub üksi keskmiselt 13 päeva. Tibusid toidavad mõlemad vanemad 2 nädalat ja lennata saavad nad kuu aja pärast. Neid toidetakse endiselt 15 päeva jooksul pärast lendu. Kui emane on vabanenud õekohustusest, annab ta teise või isegi kolmanda poega.

Seinaööbik, laialt levinud

Kodukassid ja teatud röövloomad on musta punatihase peamised kiskjad. Pääslind on laialt levinud ja sageli levinud kogu oma levila ulatuses. Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) poolt kõige vähem muret tekitavaks liigiks liigitatud liiki ei peeta ohustatuks. Seinaööbik on kaitstud kogu Prantsusmaa territooriumil vastavalt ministri 17. aprilli 1981. aasta dekreedile. Sellisena on keelatud teda hävitada, moonutada, kinni püüda või eemaldada või häirida, tahtlikult või naturaliseerida, samuti hävitada või eemaldada mune ja pesasid ning hävitada, muuta või halvendada nende keskkonda. Must-punatähni eluiga on looduses 8–10 aastat.

Fotokrediit: El Golli Mohamed