Millised on erinevad koera koolitusmeetodid?

Kui tervitate koera oma koju, elate temaga koos teatud reeglite järgi. Eluruumi jagamine, vahetus ja suhtlemine maja elanike vahel moodustavad selle reeglistiku, mida koer peab õppima. Vaatame koos, millised on erinevad koera koolitusmeetodid selle saavutamiseks.

Koerte koolitus

Kui rääkida oma väikese sõbra õpetamisest, on meil mõnikord raskusi aru saada, kuidas seda teha. Soovides hästi teha, võime aga teha vigu, kui me ei tea täpselt, millest räägime.

Seetõttu tuleb algusest peale teha vahet kahel mõistel – haridusel ja koolitusel.

On tavaks öelda, et hariduse all mõeldakse elureeglite õppimist, mida koer peab õppima, elama harmoonias sinu ja sinu perega, sh teiste koduloomadega. Mis puudutab koolitust, siis see on konkreetse käitumise õppimine, mis reageerib konkreetsetele olukordadele.

Seega koolitame koera, et ta õpetaks teda “ühiskonnas” elama ja õpetame teda täitma konkreetseid ülesandeid, nagu näiteks pimedate juhtkoerad, narkootikume nuusutavad koerad jne.

Ükskõik, kas ühe või teise puhul on erinevad meetodid, mis põhinevad erineval määral käitumusliku tingimise uuringute tulemustel, mille hulgas eristame eriti:

• Vastav konditsioneerimine;
• Operandi konditsioneerimine.

Pavlov ja reageeriv konditsioneerimine

Teadmised konditsioneerimisest võlgneme vene meditsiinifüsioloogi Ivan Pavlovi tööle.

Töötades seedimise ja süljenäärmetega, märkas ta, et tema koer, keda ta kindlatel kellaaegadel toitis, kippus söögiaja lähenedes süljest eralduma. Seejärel töötas ta edukalt välja katseseeria, mille eesmärk oli allutada koer vahetult enne toidu võtmist erinevatele helistiimulitele, et “konditsioneerida” seda heli kuuldes süljevooluks.

Ta viib seda katset edasi ja suudab näidata, et treeningu ja seostamise abil õnnestub stimulatsioonil üksi (heli) käivitada tingimuslik refleks (süljeeritus).

Just selle kogemuse kaudu, mida tänapäeval tuntakse “Pavlovi refleksina”, tõstis ta esile tingimuslikud refleksid ja seostamise teel õppimise.

Skinner ja operant konditsioneerimine

Me võlgneme selle “operantliku konditsioneerimise” kontseptsiooni psühholoog Frederic Skinnerile, kes tugines ühe oma kolleegi Edward Thorndike’i tööle loomade intelligentsuse kohta.

Rottide ja tuvidega läbiviidud katsega, mida tuntakse “Skinneri kasti” nime all, näitas ta, et käitumine sõltub selle tekitatavast mõjust ning et seda saab tugevdamise ja karistamisega mõjutada, muuta või kujundada.

Erinevalt Pavlovi vastaja tingimisest, kus käitumine reageerib stiimulile passiivses subjektis (stiimul ei sõltu selle tegevusest), on Skinneri operantse tingimise korral käitumine see, mis stiimuli toob, mis muudab selle tema õppimise aktiivseks subjektiks.

Hea teada: mõistetel “tugevdamine ja karistamine” ei ole siin sama tähendust kui igapäevaelus. Tugevdamine on tegevus, mille eesmärk on käitumise esinemist suurendada ja karistus on tegevus, mille eesmärk on seda käitumist vähendada. Mõlemad võivad olla positiivsed või negatiivsed.

Koerte treenimise 3 peamist meetodit

Koerte treenimismeetodeid on mitmeid ning evolutsiooni, harjumuste ja koerte parema mõistmise tõttu on väga tõenäoline, et neid tekib lähiaastatel veelgi.

Küll aga saame eristada 3 peamist koerte treenimise meetodit, sest need on tuntuimad ja enim praktiseeritud.

1 – Traditsiooniline meetod

Traditsiooniline koerte treenimise meetod põhineb reageeriva tingimise põhimõttel ja liikidevahelise hierarhia teoorial, mida me praegu teame ekslikuna: koera üle peab domineerima inimene, riskides sellega, et koer on koera poolt. ta ei esita seda.

Vangistuses olevate huntide vaatluse põhjal on see niinimetatud hierarhia (domineeriv alfahunt) muutunud kehtetuks. Huntide vaatlemine looduses näitab vastupidiselt sotsiaalset käitumist ülesannete jagamisel, ilma väljakujunenud hierarhiata ja ilma konkurentsita.

Seega püüab mees traditsioonilise meetodi puhul saavutada käitumist vastuseks korraldustele, mida koer peab täitma. Preemiate või karistustega seotud tarvikutega (rihm, vile, kaelarihm, kelluke) õpib koer sobivat käitumist.

Selle meetodi taunijad mainivad sundtarvikute (kägistuskaelarihmad, elektrilised kaelarihmad), sanktsioone ja karistusi, mis on mõnikord vägivaldsed ja koera jaoks traumeerivad. Kui teised nõuavad, et see meetod ei võta arvesse looma olemust ja tundlikkust.

Selle kasvatusmeetodi kaitsjad kaitsevad end igasuguse loomade väärkohtlemise eest ja rõhutavad tõsiasja, et teatud pedagoogid on neid marginaalseid tavasid valesti juurutanud, samas kui karistuse mõistet tuleks mõista noomimisena suuliselt ja mitte kunagi löökidena.

Need vastuolud ja koerte käitumise täpsem mõistmine on viinud selleni, et see meetod on tänapäeval vähem populaarne, andes teed teistele lähenemisviisidele.

2 – Positiivse hariduse meetod

See põhineb operantsel konditsioneerimisel ja positiivsel tugevdamisel, aga ka mõne koeratreeneri sõnul liigihierarhia ja domineerimise teoorial.

Selle meetodi eesmärk on kasutada koera motivatsiooni sobiva käitumise omaksvõtmiseks, sest ta teab, et teda premeeritakse (meelitamine, paitused, maiused). “Halb” käitumine on suunatud eeldatavale käitumisele (negatiivne karistus).

Negatiivset karistust tuleks mõista kui sobimatu käitumise katkestamist, et koer õpiks, et ta on rahul ainult soovitud käitumise omaksvõtmisega.

Näiteks kui jalutate oma koeraga rihma otsas ja ta tõmbab end külili, aitab jalutuskäigu peatumine ja katkestamine tal mõista, et tema käitumine (rihma otsa tõmbamine) kutsub esile negatiivse reaktsiooni (jalutuskäigu lõpp). Ta lõpetab selle tegemise, et tema sõitu ära ei võetaks.

Seega muutub koer oma õppimises osalejaks, kui ta õpib, et tema tegudel on positiivsed või negatiivsed tagajärjed, ning kipub kergemini õppima sobivaid käitumisviise, mis tekitavad positiivseid tagajärgi, ning vältima neid, millel on negatiivsed tagajärjed.

Positiivne kasvatusmeetod välistab täielikult koera sundi, hirmu ja hirmutamise ning väidab, et arvestab tema isikupära ja tundlikkusega.

“Klikeritreening” ehk selget ja täpset heli tekitava klikkeri kasutamine, kui koer võtab omaks oodatud käitumise ja kohe pärast seda preemia jagamist, on positiivse meetodiga koeratreeningu väga populaarne variant.

3 – Loodusõpetuse meetod

Etoloog Joseph Ortega leiutatud, metsikus huntide vaatlemisel põhinev looduskasvatusmeetod põhineb looma positiivsel tugevdamisel, vaatlemisel, mõistmisel ja austamisel.

Nende vaatluste käigus märkab Ortega, et pojad võtavad oma emadega kindla käitumise. Tema märguande peale jooksevad pojad tema poole, kui ta jahilt naaseb, istuvad maha ja lakuvad huuli, kui ta pead tõstab, pikali, kui ta lamab jne.

Poegade instinktiivne käitumine on tingitud nende elutähtsatest vajadustest (toitmiseks) ja seda võivad käivitada koodid (ema saadetud signaalid). Seejärel kujutas ta nende tähelepanekute põhjal ette koerte kasvatusmeetodit.

Looduslik meetod põhineb põhimõttel, et igal koeral on oma isiksus, oma emotsioonid, oma võimed ja et need on indiviiditi erinevad.

Tema harimiseks peate ennekõike teda mõistma, olema empaatiavõimeline ning kasutama tema loomulikku motivatsiooni ja instinkte. Peate looma usalduse ja sõpruse sideme, jäädes olukorra üle kontrolli alla.

Karistamine, piirangud, noomitus on sellest õppemeetodist täielikult välistatud. Kusjuures maiust, tasu, paitusi, mängu kasutatakse soovitud käitumise esilekutsumiseks või spontaanse käitumise julgustamiseks, mida soovitatakse. Edu väärtustatakse ja ebaõnnestumisi lihtsalt ignoreeritakse.

Koer õpib lõbusalt, ilma piiranguteta, ilma stressita ning see viimastel aastatel väga populaarseks saanud meetod sobib eriti hästi väga noortele koertele.

On ka teisi meetodeid, variatsioone ja kohandusi, kuid mida sa pead teadma, olenemata sellest, millist meetodit eelistad, on see, et treenitava koera edu ja heaolu sõltub koera treenimismeetodi rakendamisest.

Lugupidamine, lahkus, leebus ja kaasosalisus on olulised, et õppida olema edukas ja teie koer õitseks. Kõik uuringud näitavad seda!