Mida kärbes sööb? Mis on tema dieet?

Üldiselt vähe hinnatud putukas, tema olemasolu on tüütu, kui seda ei seostata hügieeni puudumisega. Eriti suvel tahame neid toidust eemal hoida, eriti selleks, et nad ei saaks sinna muneda. Vaatamata kõigele sellele, kui kärbsed ei tekita teile tülgastust ja teil on huvi nende toitumise kohta veidi rohkem teada saada, siis lugege seda artiklit!

Mida kärbes sööb?

Kärbse toitumise küsimusele vastamine ei ole lihtne: kõik sõltub kõnealusest kärbse liigist, sest see varieerub liigiti tohutult. Seda seetõttu, et kärbsed moodustavad suure perekonna, mis koosneb enam kui 80 000 erinevast liigist maailmas, ainuüksi Prantsusmaal veidi rohkem kui 600 liiki.

Mis puutub kodukärbsesse, see, kes elab meie prantslaste kodudes, vastsetena, toitub lagunevast orgaanilisest ainest ja roojast. Valgustundlikud vastsed püüavad tungida sügavale toidu sisse, mis kaitseb neid ka kiskjate eest. Täiskasvanuna on kärbes kõigesööja. Ta hindab soojust ja teda tõmbavad teatud lõhnad, nagu suhkur, väljaheited või higi. Kuna ta ei saa teda huvitavaid toite süüa tahkes olekus, asetab ta alalõualuude puudumise tõttu oma sülje toidule, et seda eelnevalt seedida ja pärast protsessi lõppemist vedelal kujul omastada.

Perekonna teatud kärbsed Scathophagidae piirduvad toiduks väljaheidetega. Hobusekärbsed hammustavad ja rebivad alalõualuude abil ohvrilt lihatüki. Mõned imevad voolavat verd, teised aga seedivad aeglaselt lõigatud lihatükki. Kirsikärbest huvitavad ainult kirsid. Kapsatõug toitub metsikutest küüslaugudest või kultuurtaimedest, nagu kapsas, redis, naeris ja rapsiseemned. Vaikse ookeani lääneosas leiduv mangokärbes toitub puuviljadest, eelistades mangot. Vastse olekus oliivikärbes närib oliivi viljaliha, kuid täiskasvanuna otsib vedelat toitu, nagu nektar ja mesikaste, aga ka lämmastikaineid, mida leidub värskes sõnnikus ja lindude väljaheidetes.

Meil pole siin piisavalt ruumi kärbeste toitumise täielikuks uurimiseks, kuid see annab hea ülevaate nende liikide mitmekesisusest, palju mitmekesisemast kui ainult meie kodude ümber sumisevad kärbsed.

Putukas, millel on oma head ja halvad küljed

Kõige enam kardetud putukas haiguste kandjana on kahtlemata sääsk. Kärbes ei jää siiski kõrvale. See on võimeline kandma üle 100 patogeeni: kõhutüüfus, koolera, salmonella, bakteriaalne düsenteeria, tuberkuloos, oftalmoloogiline siberi katk, parasiit-ussidest rääkimata. Mõned kärbsed imevad verd ja võivad edasi kanda selliseid haigusi nagu leishmaniaas või unetõbi. Ja tragöödia on see, et mõned neist on muutunud resistentseks kõige tavalisemate putukamürkide suhtes.

Kuid tänu oma isule lagundatavate materjalide järele on kärbsel ka oma kasu, eelkõige osaledes aktiivselt orgaaniliste jäätmete, olgu siis looduse või inimese tekitatud jäätmete kõrvaldamises. Need, kes filmi nägid Gladiaator 2000. aastal ilmunud Ridley Scotti stseen mäletab ehk seda stseeni, kus kangelane ravib kärbsevastsete abil käel haava. See vastab tegelikkusele: haavale asetatuna söövad tõugud surnud liha ja mäda ning eritavad koagulanti ja antiseptilist ainet, mis kiirendab paranemist. Pange tähele ka seda, et teatud kärbsed võivad olla tolmeldajad.