Ilus aastaaeg tähistab liblikate tagasitulekut. Need graatsilised värviliste tiibadega putukad kuuluvad prantslaste lemmikute hulka, köidavad pilku parkides või aedades kohates. Aga kas sa tead, kui kaua liblikad elavad? Vastus selles failis. Liblika elutsükkel Esiteks on oluline märkida, et liblikas ei sünni liblikana. See on tegelikult nimi, mis on antud täiskasvanu vormile (või imago) Lepidoptera, holometaboolsete…
Category Archives: Metsloomad
Metsloomad elavad meie planeedi kõige kaugemates ja hingematvamates kohtades alates tihedate vihmametsade sügavusest kuni tohutute savannitasandikeni. Need olendid köidavad meie kujutlusvõimet oma tohutu ilu, jõu ja kohanemisvõimega, et oma looduslikes elupaikades ellu jääda. Võtke hetk ja kujutage ette majesteetlikku lõvi, kes vargsi oma saaki jälitab, või elegantset kaljukotkast, kes hõljub kõrgel karmide mägede kohal.
Metsloomade puhul on aga rohkem, kui esmapilgul paistab. Neil on oluline roll ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Näiteks, kas teadsite, et mesilased ei ole ainult meetootjad, vaid ka olulised tolmeldajad, kes vastutavad ühe kolmandiku ülemaailmsest põllukultuuride tootmisest? Samamoodi ei aita röövloomad, nagu hundid, mitte ainult kontrollida rohusööjate populatsioone, vaid kujundavad jahikäitumise kaudu ka ökosüsteeme. Mõistes neid keerulisi liikidevahelisi seoseid, mõistame sügavamalt looduses eksisteerivat keerulist eluvõrgustikku.
Kõigi nende erakordsete omaduste ja ökosüsteemide panuse hulgas köidab meid metsloomade puhul võib-olla nende võime kohaneda ja ületada emakese looduse poolt neile seatud väljakutsed. Alates karude talveunerežiimidest karmidel talvedel kuni maskeerimismehhanismideni, mille kameeleonid kasutavad kiskjate eest kaitsmiseks – iga liik on tuhandete aastate jooksul välja töötanud oma ainulaadsed oskused. Nende uskumatute kohanduste uurimine annab meile pilguheit evolutsiooni enda aluseks olevale leidlikkusele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et metsloomad jäävad inimkonnale pidevaks imestamise ja inspiratsiooniallikaks. Püüdes kooseksisteerida nende suurepäraste olenditega, jätkame oma teadmiste laiendamist nende kohta, töötades samal ajal nende kaitsmise nimel selliste ohtude eest nagu elupaikade kadumine ja kliimamuutused. Pidage meeles: iga mürina või piiksu taga peitub lugu, mis ootab uurimist – taltsutamatu maailm, mis ootab avastamist!
Küürvaala pikkus ja tohutud rinnauimed muudavad selle hüpped tõelisteks akrobaatilisteks vaatemängudeks. Kohtumine hambutu vaalalisega, kes pärani suuga neelab ühe hooga sadu kalu. Küürvaal pöörab selja Küürvaal (megaptera novaeangliae) on osa balenopteriididest – nimetatakse ka rorqualideks – vaalaliste sugukonda, mida eristavad kurgust kõhuni kulgevad vaod. Prantsuse zooloogi Mathurin Jacques Brissoni poolt 1756. aastal Uus-Inglismaa vaalaks nimetatud…
Kõigist teadaolevatest rümbaliikidest elab Euroopas ainsana põhja-sääre. Suurepärane merelind, see on suurim, keda võib Mandri-Prantsusmaa vetes hõlpsasti jälgida. Kas soovite rohkem teada? Meie artikkel paljastab olulised asjad, mida peate selle vaieldamatult tavapärasest erineva linnu kohta teadma. Linnu nimi ja originaalsus Mida tähendab nimi “Gannet” (Morus bassanus) ? Millele see viitab? “Bassan” on Edinburghi lahes asuva…
Nad kutsuvad end suviti meie laudadele, armastavad magusat ja ahvatlevaid lõhnu. Herilased ilmuvad kevade keskel, et meid esimestel õues lõõgastumise hetkedel veidi hirmutada. Kes nad on ? Kas need kujutavad endast tõesti ohtu inimestele? Kuidas nende pesa avastada ja kuidas reageerida? Vastused. Herilased: tavaline putukate pott Herilase nimetuse alla koondame kollase, mustaga triibulise kõhuga putukaid,…
Inimtüüpsetest primaatidest – kes meenutavad inimest – kõige üksildasemat ja maailma suurimat metsaimetajat eristab orangutan oma punase karva ja tohutute käte poolest. Suundumas Aasia poole, et kohtuda ainsa suurahviga, kes elab väljaspool Aafrikat. Orangutan, hominiid Koos giboni, šimpansi, gorilla ja bonoboga kuulub orangutan antropomorfsete inimahvide rühma, see tähendab, et nende morfoloogia on lähedane inimese omale…
Sama majesteetlik kui tema laitmatult valge sugulane, loob must luik vaatemängu, kui ta graatsiliselt üle vee libiseb. Austraalia päritolu lind toodi Euroopasse ja suurepärased isendid pesitsevad mõnes Prantsusmaa piirkonnas. Kohtumine. Musta luige isikuleht Must luik (Cygnus atratus) on linnuliik, mis kuulub seltsi anseriformes ja perekonda Anatidae. Loom elab Austraalias, Tasmaanias ning 19. ja 20. sajandil…
Repellent sprei või käevõrud, citronella küünlad, sääsevõrk jne. Suvel läheb kõik selleks, et kuulsatest sääsehammustustest pääseda. Teine meetod, mis takistab nende kodudesse sattumist, on sääsevastased pistikupesad. Kas need on tuntud oma tõrjuvate ja isegi insektitsiidsete omaduste poolest, kas need on tõesti tõhusad? Kas need kujutavad endast ohtu meie või meie väikeste lemmikloomade tervisele? Siin on…
Ainus kodumaine orav meie maal on punane orav. Kes see ööpäevane näriline täpselt on, kuidas ta elab? See on väga armas loom, keda meile meeldib näha, kuidas hüppab segadusse ajava väledusega puult puule. Paljud leibkonnad unistavad sellise lapsendamisest, kuid ei tea, kas seda looma saab tõesti taltsutada või kasvatatakse teda ainult vangistuses. Riskides paljudele pettumust…
Pole just väga häbelik, must-punatihasele meeldib nii linnas kui maal, kui ta sealt oma elatist leiab. Katusel või postil istuv lind ei varja end oma refrääni laulma. Meie aedadest tuttava väikese pääsupoja portree. Musta punastardi isikuleht Must punatäht ehk seinaööbik (Phoenicurus ochruros) kuulub seltsi Passeriformes (passerines) ja Muscapidae sugukonda. Täiskasvanud linnu pikkus on umbes 14…
Millist kergendust tunneb aednik, kui ta avastab oma lehetäidega kaetud roosipõõsalt lepatriinud: ta teab hästi, et tänu neile väikestele putukatele on tema taim mõne päevaga terve ja terve. Tõeline õnne võlu aeda, aga ka levinud arvamuse kohaselt on lepatriinu väga hinnatud. Suumige seda tiivulist liitlast ja selle erinevaid liike. Kuidas lepatriinu ära tunda? Lepatriinud ehk…