Mõiste naarits viitab teatud liiki lihasööjatest imetajatest, kes kuuluvad kahte erinevasse perekonda, kuid kuuluvad samasse perekonda. Mitte segi ajada nastiku või skunkiga, mida mõnikord juhtub, on naarits väike ohustatud loom, eriti euroopa naaritsa suhtes. Tutvume kolme maailmas veel leiduva naaritsaliigiga. Naarits on Mustelidae perekonda kuuluvate imetajate rahvakeelne nimi. Mõned kuuluvad sellesse žanri Mustela nagu siberi…
Category Archives: Metsloomad
Metsloomad elavad meie planeedi kõige kaugemates ja hingematvamates kohtades alates tihedate vihmametsade sügavusest kuni tohutute savannitasandikeni. Need olendid köidavad meie kujutlusvõimet oma tohutu ilu, jõu ja kohanemisvõimega, et oma looduslikes elupaikades ellu jääda. Võtke hetk ja kujutage ette majesteetlikku lõvi, kes vargsi oma saaki jälitab, või elegantset kaljukotkast, kes hõljub kõrgel karmide mägede kohal.
Metsloomade puhul on aga rohkem, kui esmapilgul paistab. Neil on oluline roll ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Näiteks, kas teadsite, et mesilased ei ole ainult meetootjad, vaid ka olulised tolmeldajad, kes vastutavad ühe kolmandiku ülemaailmsest põllukultuuride tootmisest? Samamoodi ei aita röövloomad, nagu hundid, mitte ainult kontrollida rohusööjate populatsioone, vaid kujundavad jahikäitumise kaudu ka ökosüsteeme. Mõistes neid keerulisi liikidevahelisi seoseid, mõistame sügavamalt looduses eksisteerivat keerulist eluvõrgustikku.
Kõigi nende erakordsete omaduste ja ökosüsteemide panuse hulgas köidab meid metsloomade puhul võib-olla nende võime kohaneda ja ületada emakese looduse poolt neile seatud väljakutsed. Alates karude talveunerežiimidest karmidel talvedel kuni maskeerimismehhanismideni, mille kameeleonid kasutavad kiskjate eest kaitsmiseks – iga liik on tuhandete aastate jooksul välja töötanud oma ainulaadsed oskused. Nende uskumatute kohanduste uurimine annab meile pilguheit evolutsiooni enda aluseks olevale leidlikkusele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et metsloomad jäävad inimkonnale pidevaks imestamise ja inspiratsiooniallikaks. Püüdes kooseksisteerida nende suurepäraste olenditega, jätkame oma teadmiste laiendamist nende kohta, töötades samal ajal nende kaitsmise nimel selliste ohtude eest nagu elupaikade kadumine ja kliimamuutused. Pidage meeles: iga mürina või piiksu taga peitub lugu, mis ootab uurimist – taltsutamatu maailm, mis ootab avastamist!
Jaanalind ja emu on kaks lennuvõimetut lindu. Kuna tegemist on eurooplastele tuttavasse maastikku kuuluvate lindudega, on nad välimuselt üldiselt meiega sarnased. Need on aga väga erinevad liigid. Jaanalind ja emu kuuluvad samasse harusse Just 200 ornitoloogist koosnev rahvusvaheline ornitoloogiakomitee määrab lindude klassifikatsiooni. Seda ajakohastatakse regulaarselt ja see areneb vastavalt teaduslikele avastustele. Paljud hiljutised suured muudatused…
Putuka olemasolu meie sees tekitab meis sageli muret: kas see võib nõelata? kas ta on ainuke? Kas kodu on halvasti hooldatud? Sajajalgne on üks neist eemaletõukavatest väikestest olenditest, keda võime oma kodudes kohata ja kellest tahame vabaneda. Aga kuidas ? Kes on sajajalgne? Maailmas on 3500 sajajalgsete liiki. Kuid Prantsusmaal võite kohata ainult kiiret scutigera…
Hüüdnimega kõrbe valvurid, surikaadidel on väga organiseeritud seltskondlik elu: vaatetorn on kästud hõimu hoiatada vahetu ohu korral, kui lapsehoidjad lapsi valvavad. Portree väikekiskjast, kes võlgneb oma ellujäämise tänu rühma solidaarsusele. Surikaat elab vaenulikus keskkonnas Hüüdnimega kõrbe valvur, surikaat on lihasööjate seltsi ja mangulaste (herpestidae) sugukonda kuuluv ööpäevane imetaja. Seal on kolm alamliiki: Surikaat suricata suricatta…
Kuldvinti sädelev sulestik ja meloodiline laul teevad temast ühe meie riigi graatsilisema linnu. Kuidas kuldvint oma aeda meelitada? Esimene juht: selle nimi pärineb ladina keelest cardusohakas, tema lemmiktoit… Kes on kuldnokk? Erinevatest kuldvintide liikidest on kahtlemata tuntuim ameerika kuldvint (Carduelis carduelis). See Fringillidae sugukonnast pärit varblane on esmapilgul äratuntav oma erkpunase maskiga, mida tõstab esile…
Tänapäeval näeme vaid seda, et meie suhetes putukatega on raske leida tasakaalu häirimise ja koostöö vahel. Putukate hotelli tehes annad neile abikäe raskest talveperioodist ülesaamiseks ja munade varjupaigaks. Sellise projekti elluviimiseks peate esmalt tundma huvi liikide vastu, mida majutada, sest kõigil neil ei ole ühesugused eluviisid ja seega ka vajadused. Me juhendame teid. Mis mõte…
Laama ja alpaka on kaks kaamellooma, keda pole lihtne üksteisest eristada, eriti neil, kes nendega iga päev kokku ei puutu. Need on aga kaks erinevat looma. Kuidas me saame neid eristada? Ja millised on nende erinevused peale nende välimuse? Laama ja alpaka: peamised sarnasused ja erinevused Ei laama ega alpaka ei ole mäletsejad ja neil…
Tuvi, tuvi või tuvi… Millised on erinevused? Kuidas sinna teed leida? On täiesti normaalne, et neil on raskusi nende sarnaste lindude tuvastamisega. Kuid kui olete artikli läbi lugenud, pole teil enam vabandusi nende segamiseks! Perekond Colombidae Sellesse lindude perekonda kuulub 49 perekonda ja ligi 350 liiki. Tuvid, tuvid ja tuvid on mõned neist. Nende ühised…
Drosophila kärbsest rääkides kipume kasutama ainsust. Reaalsuses, Drosophila on perekond, mis hõlmab 400 erinevat liiki, mis on registreeritud üle maailma. See, mida me kõige rohkem näeme ja millest tahaksime lahti saada, on Drosophila melanogaster, nimetatakse ka “äädikakärbseks”. Kuidas ta elab? Ja ennekõike, kuidas seda majast välja juurida? Drosophila, mõne sõnaga Vaenlasest vabanemiseks on parem teda…
Kuna ta ihkab ahnelt looma surma, kannatab raisakotkas halva maine all. Aktiivselt surnukehade utiliseerimisel osaledes aga takistavad need koristajad haiguste levikut ja täidavad sellega seoses ökosüsteemis olulist rolli. Suumige loomulikku renderdajat. Kaks suurt raisakotkaste perekonda Mõiste raisakotkas viitab ööpäevaste röövlindude püüdmisele. See pärineb ladinakeelsest sõnast vellere “rebima, rebima”. 23 raisakotkasliiki moodustavad polüfüleetilise rühma, st nad…