Austraalia sümbol, känguru eristub liikumisel tehtud hüpete ja kõhukoti poolest, milles ta beebi kasvab. Kes on 22 miljoni elanikuga riigis see kukkurloom, kelle arvukus on hinnanguliselt üle 50 miljoni isendi? Väga pikad jalad Kängurud kuuluvad kukkurloomade infraklassi ja macropodidae perekonda, mis koondab 63 liiki, mida iseloomustavad nende jalgade pikenemine (sugukonna nime päritolu) ja hüppevõime. Marsupiaalid…
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
Prantsusmaal on tuvastatud 34 nahkhiirte liiki ja võimalik, et neid on veelgi. Neil on seal kaitstud staatus. Miks sellistes tingimustes nahkhiirte varjupaika luua ja kuidas seda teha? Nahkhiired on suured putukate tarbijad Euroopa nahkhiirte toitumine on identne korstnapääsukeste või mustade pääsukeste toitumisega: nad söövad ära kõik lendavad putukad, eriti aga sääski. Tavaliselt jahivad nad päikeseloojangu…
Gepardit, mis suudab jõuda 115 km/h, peetakse maailma kiireimaks maismaaloomaks. See äge kass, kes on rohkem kiire kui jultunud, taandub, kui mõni teine kiskja tahab tema saaki varastada. Kes on see suur kass, kes on ehitatud nagu võidusõidukoer? Gepard, suurtest kassidest kergeim Gepard (Acinonyx jubatus) on suurkiskjaline imetaja sugukonnast Felidae. Tema pikk lihaseline keha meenutab…
Me nimetame rästaks erinevaid putuktoiduliste imetajate liike, keda vähem tähelepanelikud inimesed ajavad segamini hiirtega. Kärbs võib olla väga väike, kuid ta on suur aednike sõber. Avastame selle peamised omadused, vähesed väärarusaamad, mis selle mainet kahjustavad ja miks saame rõõmustada selle väikese aiaabilise olemasolu üle, kes pole näriline! Shrrew: peamised omadused Rahvakeelne termin kärakas tähistab väga…
Tänapäeval on kaelkirjak oma hämmastavalt pika kaela ja tohutute jalgadega maailma kõrgeim elav loom. Nii armas kui ka üllatav oma erakordsete mõõtude tõttu on kaelkirjak Aafrika savannilt pärit loom, kes kütkestab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Uurime üksikasjalikult, kes see sümboolne imetaja on ja miks see nüüd haavatavate liikide hulka liigitatakse. Kaelkirjak: peamised omadused GIRAAF…
Mis puudutab metshobuste võimalikku olemasolu tänapäeval, siis vastus on kahjuks “ei”. Teadlased paljastasid äsja, et viimased hobuste liigid, mida varem peeti “metsikuteks”, pärinesid tegelikult enam kui 5000 aastat tagasi kodustatud hobustelt. Selgitused. Uuringud, mis tekitavad üllatust Äike hobuste universumis: 2018. aasta veebruaris tõestasid uuringu tulemused, et maa peal poleks enam metsikuid hobuseid. Kuidas on see…
Kõrgesse rohtu peitu pugedes jälgib ta oma saaki hinge kinni hoides. Rosettidega täpiline kollakas värv aitab sellel loodusesse sulanduda. Kavaluse ja elegantsi segu kehastab leopard kasside ilu kogu oma hiilguses. Leopardi esitlus Leopard (Panthera pardus) ehk panter on kasside liik pantherinae alamsugukonda. Aafrika leopardil (kõige levinum alamliik) on kollakaspruun karv, mille peal, külgedel, seljal ja…
Kõigist looduses elavatest kitsedest on ta oma kõrgete rõngastatud sarvede poolest kindlasti kõige äratuntavam. Jahitrofeedena eksponeeritud majesteetlikud atribuudid põhjustasid selle liigi peaaegu kadumise. Taasasustatud ja nüüdseks kaitstud metskits hüppab rõõmsalt Alpide massiivi kivistel seintel. Alpi metskitse identifitseerimisleht Alpi metskits (Capra metskits), on imetaja perekonda Bovidae, seltsist Artiodactyls ja alamsugukonda Caprinea. Pärast sajandeid kestnud allakäiku, mille…
Tõenäosus meie maal jalutuskäikudel selle loomaga kokku puutuda on väike. Üksildane, öine ja diskreetne geen peidab end puude alla ja hoiab end kodudest eemal. Kohtume selle vähetuntud kiskjaga, kelle omadused meenutavad kassi omi. Genet ei ole noor Aafrika päritolu tavaline geneetiline (Genetta genetta) kasutas 8. sajandil Euroopasse elama asumiseks ära saratseenide sissetungi. Nagu kõik kiskjaliste…
Sellel ei puudu ahvatlus oma suurte spiraalsete sarvedega. Algselt Korsikalt pärit muflon toodi Mandri-Prantsusmaale edukalt tänu oma tugevale kohanemisvõimele. Vahemere juurtest on metslammas pärinud kalduvuse leebetele temperatuuridele ja vähese lumega aladele. Muflon, poolmetsik, pooleldi kodustatud Muflon on perekonda Ovis kuuluv metslammas, kellest pärinevad kodulambad. See mäletsejaline imetaja kuulub Bovidae perekonda ja Caprinae alamperekonda. Vahemere muflon…