Ärgem venitagem enam põnevust: jah, radioaktiivsed metssead on olemas! Teadlased on seda nimetanud isegi “metssigade paradoksiks”. Kuid on näha, mis sellist nähtust seletab. Ja kui see mõjutab ainult metssigu… See artikkel võtab probleemi täieliku ülevaate. Kes ütleb radioaktiivsus, ütleb tuuma… Tšernobõli plahvatus, mis põhjustas tuhandeid surmajuhtumeid (hinnanguliselt 35 000–150 000), jättis jälje ja on tänaseni…
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
02
nov.
nov.
Kaelkirjak on ebatavaline loom. Vaatamata oma täpilisele kleidile ja kollakaspruunile värvile, mis võis teda märkamatuks jätta, ei jäta see maastikul pilkupüüdma oma graatsilisuse ja kohmakuse seguga. Vaieldamatult kaelkirjak lummab ja intrigeerib. Kuid see loom, kes on Aafrika fauna üks sümboolsemaid, pole üldsusele nii hästi tuntud. Kaelkirjak peidab endas salapära, mis suudab säilitada eelarvamusi ja legende….
01
nov.
nov.
Igal aastal on hirve- ja loodushuviliste poolt pikisilmi oodatud hirvede lõõtsutamine. September on just õige aastaaeg nende vaatlemiseks ja kuulamiseks. Aga millises metsas? Mis on plaat? Lõõtsutamine on hüüd, mida hirved paaritumishooajal emaste tähelepanu köidavad. Kuid see võib olla ka hirmutav hüüd, mis on suunatud teistele piirkonna isastele. Nii et kui uristumisperiood saabub, valitsevad metsas…
01
nov.
nov.
Tema lemmikroog: madu. Ja kui mangust tunneb end nokitsemisena, ei hirmuta teda kobra. Vilgas ja kiire, väike karvane kiskja ründab roomajat kõhklemata. Hammustus ? Mis see loeb! Mangust elab mürgi üle. Suumige sisse imetaja, kes pole häbelik! Mangust: hea kuulmine, head silmad Herpestidae on kassilaadsete lihasööjate imetajate perekond, mida sagedamini nimetatakse mangudeks. Registreeritud on kolmkümmend…
01
nov.
nov.
Elevandid on suurimad maismaaimetajad ja on sel põhjusel veelgi põnevamad. Nii kauged kui nad ka pole, on nad meie kujutlusvõimet asustanud lapsepõlvest saati. Kuid lõpuks on nad vähe tuntud selle poolest, mis nad tegelikult on, ja neid seostatakse sageli väärarvamustega. Selle artikliga tahame teha lõpu 8 eelarvamuslikule ideele, et aidata kaasa teadmiste arendamisele nende oh…
01
nov.
nov.
Suurtesse hobuslaste perekonda kuuluvad kabiloomad. Alates hobusest ja lõpetades eesliga, sealhulgas muul, jänes ja sebra, avastame neid loomi, kellest mõnda on aegade algusest peale peetud inimese parimateks sõpradeks, suurepäraseid rattaid, mis suudavad kiiresti ja pikka aega joosta. eriti hingeldades. Teised on looduslikud liigid, keda tahaksime nende looduslikus keskkonnas pikka aega imetleda, kuid sagedamini on neid…
01
nov.
nov.
Esimesed mägra fossiilid Prantsusmaal pärinevad umbes 100 000 aasta tagusest ajast ja 800 000 aastast teatud Euraasia aladel. Tänapäeval on see endiselt olemas meie riigi territooriumil, Korsikal ja teistes geograafilistes piirkondades. See väga kena imetaja, kes on äratuntav oma halli karva ning valgete ja mustade vööde järgi, on suurim Euroopa riikides leiduv Mustelidae. Kuid seda…
01
nov.
nov.
Grey Dormouse on väike põõsasabaga imetaja, keda leidub väga paljudes meie piirkondades, aga ka Euroopas. See väike näriline armastab meie viljapuuaedade vilju ega ole üldse häbelik, sest elab õnnelikult sisse majadesse, olgu siis mahajäetud või asustatud. Lärmakas, see on lõpuks väga pealetükkiv. Uurime välja, kes see väike metsik imetaja täpselt on ja kuidas vabaneda harilikust…
01
nov.
nov.
Harilik tüügassiga, mida sageli nimetatakse Aafrika metssigadeks või metssigadeks, on loom, kes elab Aafrika savannis, kuid keda meil on võimalus jälgida paljudes loomaparkides. Natuke väiksem kui meie metssigadel, on see sama imposantne. Uurime, kuidas tüügassiga elab ja miks isendite arv aja jooksul väheneb. Tüügassiga: peamised omadused Harilik tüügassiga, Phacochoerus africanuson Aafrika savannidelt pärit imetaja, kes…
31
okt.
okt.
Suure intelligentsuse poolest tuntud pesukaru on oma kauni karva, põõsa saba ja musta maskiga kaunistatud väikese peaga väga armas imetaja. Noorelt lihtne taltsutada, kuid täiskasvanuna muutub ta agressiivseks. Ta eelistab metsikut elu vangistuse asemel. See on loom, kes võib kanda igasuguseid haigusi nagu sügelised, leptospiroos, katk või isegi marutaudi. Seda ei hinda alati inimene, kes…