Olete leidnud vigastatud või nõrgenenud nahkhiire. See metsik liik seadusega kaitstud, ärge mingil juhul proovige seda ise ravida. See tuleb kiiresti usaldada selle eest hoolitsema volitatud struktuurile. Teisest küljest on nahkhiir loom habras keda tuleb kohelda õrnalt ja kes võib hammustada, kui ta tunneb end ohustatuna. Anname teile näpunäiteid raskustesse sattunud nahkhiire päästmiseks. Kas nahkhiir…
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
28
sept.
sept.
Mõnikord populaarsed, mõnikord vihatud siilid on Prantsusmaal ja Euroopas kaitstud alates 1981. aastast. Nendel väikestel imetajatel on olnud tormiline ajalugu ja nad on tänapäeval ohustatud liik. Tihti juhtub aias või teeservas kohtama või leidma siili, kes on mõnikord vigastatud või raskustes. Mida me siis peaksime tegema, et teda aidata? Võtame kokku nõuanded ja parimad tavad…
28
sept.
sept.
Roosa delfiin, mida nimetatakse ka “botoks”, on delfiin, kes elab magevees. Selle vaalalise pikkus on 2–2,80 meetrit. See paelub oma keha alaosa roosa värviga, mis erineb niivõrd soolase vee delfiinidest, millega üldsus on harjunud. Aga kes ta täpselt on? See artikkel kutsub teid pakkima kohvrid ja lahkuma Lõuna-Ameerikasse. Kuidas see välja näeb ? Boto on…
28
sept.
sept.
Merisaarmast puudust pole iseärasused. Planeedi väikseim mereimetaja, see on ka suurim mustelill. Maailma üht tihedamat karusnahka katnud loom on ka ainus oma pereliige, kes saab ilma maa. Lähivõte merisaarmast, liigist vee- mis ei lakka meid üllatamast. Kes on merisaarmas? Merisaarmas (Enhydra lutris) on lihasööjatest imetaja, kes kuulub perekonda musteliidid. 80–1,50 m pikk ja 25–40 kg…
28
sept.
sept.
Tasmaania kurat võlgneb oma uudishimuliku nime oma käredatele hüüdele ja metsikule välimusele. Viimane lihasööja kukkurloom – alates Tasmaania tiigri väljasuremisest 1936. aastal – harrastab tõepoolest äikeselisi rituaale, eriti söögi ajal. Liigid sisse ohustatud, on loom olnud 1990. aastatest hammustusega edasi kanduva näokasvaja ohver, mis on vähendanud tema populatsiooni poole võrra. Täiskaader Tasmaania kuradil, kes on…
27
sept.
sept.
Fotokrediit: Charles J. Sharp 2021. aastal kinnitas Prantsuse bioloogilise mitmekesisuse amet (OFB) kuldse šaakali esinemist Bouches-du-Rhône’i departemangus. Väga kohanemisvõimeline loom näib olevat alates 1960. aastatest alustanud koloniseerimisliikumist Euroopa lääne- ja põhjaosa suunas. Aga kas sa tead seda looma? Millist mõju võib see laienemine avaldada olemasolevatele loomapopulatsioonidele ja ökosüsteemidele? Meie artiklist selgub, mis on selle väga…
27
sept.
sept.
Fotokrediit: Wildlife Explorer Põhja-marsupiaalse kassi teaduslik nimi on Dasyurus hallucatus. See loom on väikseim Austraalias tuvastatud viiest kukkurloomakassi tõust, millest ta on endeemiline. Seda leidub saare põhjaosas, Pilbara piirkonnast Queenslandi kaguossa. Selle elupaik vastab kivistele piirkondadele ja eukalüptimetsadele. On teada, et see loom paljuneb ainult üks kord oma elus. Kutsume teid seda uurima, et paremini…
27
sept.
sept.
Fotokrediit: Heng Chian Li Tema pea meenutab mägra oma ja keha meenutab tuhkru oma. Algselt päritAasia, on melogale endiselt vähetuntud loomaliik, kuna seda on vähe uuritud. aastal avastati isegi uus liik Vietnam, erakordne sündmus sellise suurusega imetaja jaoks. Saame tuttavaks Aasia väikekiskjaga, kelle kohta kõik jääb avastada! Mis loom on mäger-tuhkur või melogale? Esimest korda…
27
sept.
sept.
Öösel, mõnikord päeval, tundub, et teie seinad elavad kavalkaade? Kas teie köögi teatud nurkades on väikesed mustad terakesed? Iiveldav ammoniaagilõhn on juba paar päeva ninasõõrmeid kõditanud? Pole kahtlust, isegi kui te pole seda diskreetset väikest looma veel kogemata kohanud, on teie kodus kindlasti elama asunud hiir! Nii võluv kui see ka looduses on, kujutab see…
27
sept.
sept.
Norra rott, pruun rott, kanalisatsioonirott… Need kõik on antud nimed Rattus Norvegicus, see Hiinast pärit rott, mis on tänapäeval levinud Prantsusmaa linnades: Lyonis, Pariisis, Marseille’s, Valence’is, Montpellier’s… Nendel nn linnarottidel on sageli halb maine. Tundub, et neid peetakse rohkem kui ebasoovitavateks, kuna need kannavad haigusi ja hävitavad ressursse, kuid neil pole meie ühiskondades mingit kasu….