Inimese kehal on naba selgelt nähtav. See on ka esteetiliste kaalutluste objektiks, sest kõik ei ole selle kujuga rahul. Kuid kas inimesed on ainsad imetajad, kellel on naba või on see kõigile imetajatele omane? See küsimus on võimalus endalt küsida, milleks see mõeldud on, enne kui paljastate teile, et teatud imetajad on erandid. Milleks naba…
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
29
sept.
sept.
Algselt päritKesk-Aasia, Pallase kass lummab oma läbistava pilgu ja suurepärase karvaga. Külmas ja kuivas keskkonnas, mis on kootud stepist ja kivist, maskeerib manul end suurepäraselt: selle karvad omandavad karvavärvi aastaajad samas kui lame pea ja madalad kõrvad hõlbustavad tema varitsusi. Suumige sisse metsikut kassi, kes mängib kassi ja hiirt koos saagi ja kiskjatega. Mis loom…
29
sept.
sept.
Mehed ja ahvid kuuluvad primaatide seltsi. Ahvid on bioloogiliselt inimesele väga lähedased. Lähim liik, šimpans, on suur ahv, kes jagab meiega 98–96% oma DNA-st. Kuid me peame eristama inimahve ahvidest, lihtsalt suuruse, käitumise ja kognitiivsete võimete poolest. Selles artiklis vaatleme ahvide toitumist üldiselt ja määratleme, kas ahvidel ja inimahvidel on erinevusi. Et viia teid kaugele…
28
sept.
sept.
Primaadid on imetajate rühm, kuhu kuuluvad erinevad loomad, nagu ahvid, leemurid ja loomulikult inimesed. Kui soovite selgitada oma arusaama sellest tohutust loomade kollektsioonist: olete jõudnud õigesse kohta! See artikkel räägib teile olulistest asjadest, mida peate teadma, et mõista, mis kõiki neid loomi ühendab, aga ka seda, mis neid eristab. Kust tuleb sõna “primaat”? Mõiste “primaat”…
28
sept.
sept.
Me kõik teame seda suurt maismaaimetajat või arvame, et teame seda. Pachydermal on tõepoolest hämmastavad füüsilised ja käitumuslikud omadused. Siin on 8 ebatavalist fakti, mis tõestavad, et elevant on väga üllatav! 1 – Elevandil on maismaaimetajatest parim haistmismeel Tokyo ülikooli teadlased ütlevad, et Aafrika elevant (Loxodonta africana) on maismaaimetajatest kõige arenenuma lõhnatajuga. Nende uuring näitab,…
28
sept.
sept.
Kui küsite lapselt, kas ta oskab kukkurloomale nime anda, vastab ta suure tõenäosusega kas känguru või marsupilami. Peale selle otse Franquini loovusest pärit kujuteldava looma moodustavad kukkurloomad imetajate rühma, keda iseloomustab esmalt ainulaadne paljunemisviis. Ja ärge laske end eksitada munevast Marsupilamist: tegelikkus on hoopis teistsugune… See artikkel kutsub teid avastama neid põnevaid loomi, sest nad…
28
sept.
sept.
Olete leidnud vigastatud või nõrgenenud nahkhiire. See metsik liik seadusega kaitstud, ärge mingil juhul proovige seda ise ravida. See tuleb kiiresti usaldada selle eest hoolitsema volitatud struktuurile. Teisest küljest on nahkhiir loom habras keda tuleb kohelda õrnalt ja kes võib hammustada, kui ta tunneb end ohustatuna. Anname teile näpunäiteid raskustesse sattunud nahkhiire päästmiseks. Kas nahkhiir…
28
sept.
sept.
Mõnikord populaarsed, mõnikord vihatud siilid on Prantsusmaal ja Euroopas kaitstud alates 1981. aastast. Nendel väikestel imetajatel on olnud tormiline ajalugu ja nad on tänapäeval ohustatud liik. Tihti juhtub aias või teeservas kohtama või leidma siili, kes on mõnikord vigastatud või raskustes. Mida me siis peaksime tegema, et teda aidata? Võtame kokku nõuanded ja parimad tavad…
28
sept.
sept.
Roosa delfiin, mida nimetatakse ka “botoks”, on delfiin, kes elab magevees. Selle vaalalise pikkus on 2–2,80 meetrit. See paelub oma keha alaosa roosa värviga, mis erineb niivõrd soolase vee delfiinidest, millega üldsus on harjunud. Aga kes ta täpselt on? See artikkel kutsub teid pakkima kohvrid ja lahkuma Lõuna-Ameerikasse. Kuidas see välja näeb ? Boto on…
28
sept.
sept.
Merisaarmast puudust pole iseärasused. Planeedi väikseim mereimetaja, see on ka suurim mustelill. Maailma üht tihedamat karusnahka katnud loom on ka ainus oma pereliige, kes saab ilma maa. Lähivõte merisaarmast, liigist vee- mis ei lakka meid üllatamast. Kes on merisaarmas? Merisaarmas (Enhydra lutris) on lihasööjatest imetaja, kes kuulub perekonda musteliidid. 80–1,50 m pikk ja 25–40 kg…