Hiidpanda, mida ei tohi segi ajada punase pandaga, on imetaja, keda leidub vaid Kesk-Hiina lõunaosas ja kolmveerand neist ursiididest on tänapäeval metsikult koondunud Sichuani provintsi. Mujal maailmas saab teda imetleda paljudes loomaparkides, kus ta vahel pesitseb. Avastame selle suure taimede ja eriti bambuse armastaja, kuigi tegemist on lihasööjaga, kes näeb välja nagu suur mustvalge kaisukaru….
Category Archives: Imetaja
Imetajad on oma mitmekesise liigivalikuga lummanud nii teadlasi kui loodushuvilisi sajandeid. Alates üle Aafrika savanni tiirlevatest majesteetlikest elevantidest kuni ookeanilainetes liuglevate väledate delfiinideni on iga imetaja omal moel ainulaadne. Kuid see, mis neid tõeliselt eristab, on nende võime toita oma poegi piimanäärmete toodetud piimaga – omadus, mis annab sellele loomarühmale oma nime.
Lisaks oma paljunemisvõimele on imetajatel uskumatu mitmekesisus nii suuruse, käitumise kui ka elupaikade kohanemise osas. Võtke näiteks nahkhiired; need mõistatuslikud olendid on ainsad imetajad, kes on võimelised püsivalt lendama. Kui mõned liigid, nagu kimalasenahkhiir, on vaevu mesilasest suuremad, on teistel, näiteks lendavad rebased, tiibade siruulatus üle viie jala! See vapustav mitmekesisus ulatub ka maismaaimetajateni: alates lehtede allapanu urgitsevatest tillukestest vaaladest kuni hiiglaslike vaaladeni, kes rändavad läbi ookeanisügavuste. Igaühel neist on aastatuhandete pikkuse evolutsiooni jooksul välja kujunenud märkimisväärsed tunnused.
Imetajad on edukalt koloniseerinud peaaegu iga meie planeedi nurga – jäistest arktilistest tundratest kuni auravate vihmametsade ja elavate linnadeni. Nad elavad vesistes piirkondades ja tunnevad uhkust selle üle, et nad on lisaks maismaal elamisele ka õhuakrobaadid. Seda kohanemisvõimet võib seostada mitte ainult evolutsioonilise survega, vaid ka mõnede imetajate hämmastava õppimisvõimega ja sotsiaalse käitumisega. Näiteks on elevantidel pikaajalised perekondlikud sidemed ja neil on keerukad suhtlemisoskused, mis konkureerivad isegi teatud primaatide rühmade omadega.
Huvitaval kombel võib mõnikord tõmmata paralleele inimese käitumise ja teatud imetajaliikide käitumise vahel.
Polaarrebast ehk sinirebast eristab ülev valge karv, mida ta talvel kannab. Väike, kuid vastupidav koer talub ekstreemseid ilmastikutingimusi, mida iseloomustab temperatuuride langemine -50 kraadini. Keskenduge planeedi kõige ebasõbralikuma piirkonna elanikule. Polaar-, sinine-, arktiline või isatisrebane polaarrebane (Vulpes lagopus) kuulub kiskjaliste seltsi ja koerlaste sugukonda. Looma nimetatakse ka arktiliseks rebaseks, lumerebaseks, isatisrebaseks või sinirebaseks. Meie laiuskraadidel…
Punane Panda, Hiinas hüüdnimega tulirebane, kannab uhket punast mantlit. Kuigi see liigitatakse lihasööjaks, toitub ta peamiselt bambusest ja muudest taimsetest toitudest. See Aasia mägimetsade elanik kannatab kohutava metsaraadamise tõttu. Lisaks on tal väga raske inimeste kõrval elada ja ta maksab NAC-turu eest hinda. Euroopa vangistuses kasvatamise kava (EEP), millest Väike Panda 1985. aastal kasu sai,…
Jõehobu on Aafrikas, kus selle populatsioon on pidevas languses, suuruselt kolmas maismaaimetaja. Esitlus loomast, kes veedab päevi vees sulistades. Jõehobu isikuleht Jõehobu kuulub artiodaktüülide seltsi, mis koondab kabiloomi erinevatest perekondadest: veised (lehmad, antiloobid, kitsed), kaamellased (kaamelid, laamad jt), hirved (hirved, põder, põder), suid (sead, metssead) …), girafidae… Harilik ehk kahepaikne jõehobu (Jõehobu amfiib) kuulub jõehobude…
Kuigi ta näeb välja nagu metssiga, on tapir sellegipoolest hobuste ja ninasarviku nõbu. Kohtumine imetajaga, kelle pikk nina pakub palju teenuseid. 5 liiki tapiiri Tapiir (Tapirus) on suurimetaja perekonda Tapiridae. Loom kuulub Perissodactyls klassi, mittemäletsejalistest kabiloomadest, kellel on paaritu arv sõrmi, nagu ninasarvik ja hobune. Tapiir, mille olemasolu ulatub 35 miljoni aasta taha, on esindatud…
Euroopa nirk on lihasööja imetaja, keda võib kohata mägikarjamaadel, niitudel, metsades aga ka meie aedades. Uurime välja, kes ta täpselt on ja kas peaksime teda pidama aednike liitlaseks või oma saagi vannutatud vaenlaseks. Nirk on väike loom, kelle kasulikkus on tõestatud, kuid kes on aastakümneid kannatanud kahjuri maine all. Euroopa nirk: peamised omadused Nirk, Mustela…
Kaua kahjulikuks loomaks peetud saarmas on nüüd kaitse all. Õnneks on seda meie riigi teatud piirkondades veel võimalik jälgida, kuid euroopa saarma arvukus on tunduvalt vähenenud. Euroopa saarmas: omadused Saarmas kuulub sugukonda Mustelidae. Saarma nimetus viitab lihasööjatele imetajatele, keda on erinevaid liike. Seetõttu on tegemist alamperekonnaga. Saarmas, Lutrinae, on üksildane, diskreetne ja väike loom, kelle…
Hüüdnimega merilehm, see suur vees elav rohusööja elab maakera soojades vetes rahulikku elu. Tutvuge lamantiiniga, jaheda imetajaga, kes vajab ellujäämiseks mahedat temperatuuri. Manatee: pereportree Lamantiin kuulub sireenide seltsi ja Trichidae sugukonda. Manatee on 3 erinevat liiki: Kariibi mere manaat (Trichechus manatus), millest eristame elukoha järgi kahte alamliiki: Amazonase manate (Trichechus inunguis) asustab Amazonase jõgikonna jõgesid;…
Kui skunki on musta karva ja valgete triipude järgi lihtne ära tunda, on tal ka nähtamatu omadus: iiveldav lõhn, mida ta ohu korral eritab. Kohtumine imetajaga, kes lõhnab väga halvasti. Skunk või skoon Skunk (ühe või kahe f) on väikeimetaja, kes kuulub perekonda Mephitidae. Nimetatud ka scone’iks kuulus loom varem mustelidae perekonda koos nirkide, saarmade,…
Kuni tonni kaaluv merilõvi on India ja Vaikse ookeani rannikul elav mereimetaja. Lähivõte massiivse kehaga loomast, keda nimetatakse ka merilõviks. Merilõvi identifitseerimisleht Merilõvi kuulub perekonda Otariidae ja sellisena nimetatakse teda ka merilõviks. Selles perekonnas eristame ühelt poolt merilõvisid ja teiselt poolt karushüljeseid (tuntud paremini kui merikarud). Põhja merilõvi või Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus) on otariididest…