Kuidas kaitsta oma koera parasiitide eest?

Iga parasiit on võimeline haigusi edasi kandma. Koer on sellele ohule väga avatud, kuna ta võib nakatuda olenemata tema vanusest ja füüsilisest seisundist või isegi elustiilist, kuna neid soovimatuid leidub kõikjal, nii suletud keskkonnas kui ka väljas. Samuti tuleb märkida, et koerte parasiidid kujutavad endast ohtu inimeste tervisele. Seetõttu on oma koera kaitsmine parasiitide eest ülioluline, sest see säästab kõiki teatud terviseprobleemide eest. Siin on lühiülevaade koerte peamistest parasiitidest, märkidest, mis võivad põhjustada nakkuse kahtlust, ja loomaarstide soovitatud kaitselahendustest.

Välis- ja siseparasiidid koertel

Ektoparasiidid on välised parasiidid. Nad settivad koera nahale ja toituvad seejärel tema verest. Seetõttu on nad verd imevad. Sel viisil tekitavad nad kahjustusi. Mõnel juhul võib koer olla sülje suhtes allergiline. Kuid on välisparasiite, mis edastavad patogeene oma peremeesorganismile. Need sisenevad kehasse, põhjustades tõsiseid või isegi surmavaid haigusi. Siin on koerte peamised ektoparasiidid ja haigused, mille eest nad vastutavad:

• Kirp: DAPP (kirbuhammustuste allergiast põhjustatud dermatiit), paeluss (pärast seda, kui koer on alla neelanud tsestoodiussi vastseid kandvaid kirpu Dipylidium caninum) …
• Puuk: puukentsefaliit, piroplasmoos (babesioos), anaplasmoos, erlihhioos, Lyme’i tõbi (borrelioos),
• Chigger (vastne): allergiline reaktsioon (trombikuloos),
• Lesta Sarcoptes Scabiei : sarkoptiline mange koertel…

Koera soolestikku võivad asustada lisaks paelussidele ka teised sisemised parasiit-ussid, näiteks piitsaussid, konksussid või isegi ümarussid…

Parasiidiga nakatunud koer: märke märkamiseks

Välisparasiidid jätavad väljaheited aluskarva, kuid võib kergesti märgata ka puuki või näha loomal jooksmas kirpe. Mis puutub ussidesse, siis need on tuvastatavad koera väljaheidetes.

Lisaks nendele visuaalsetele tunnustele varieeruvad sümptomid sõltuvalt parasiidist, kas välisest või sisemisest. Seetõttu võivad nakatunud koeral olenevalt juhtumist esineda järgmised nähud:

• Sügeleb
• koorikud,
• Natuke tuim,
• puhitus,
• oksendamine,
• Kõhulahtisus,
• Söögiisu muutus (kaotus või, vastupidi, märkimisväärne tõus),
• Kaalukaotus,
• Üldise seisundi nõrgenemine…

Kutsikal, kes võis olla saastunud emapiimaga või isegi enne sündi platsenta kaudu, võime märgata kasvupeetust.

Väikseima kahtluse korral on vajalik veterinaararsti konsultatsioon.

Antiparasiitikum koertele: oluline kaitsevahend

Omanik, kes märkab üht või mitut sümptomit, mis võiks viidata sise- või välisparasiitide esinemisele, peab oma koera loomaarsti juurde viima. Nii saab sümptomite põhjuse kindlalt tuvastada ja arst annab teada, millist tüüpi parasiidivastast ainet kasutada.

Nakatumise lõpetamiseks ja saastumise peatamiseks on vaja ravida nii parasiitidest mõjutatud koera kui ka kogu tema keskkonda ning teisi leibkonna loomi.

Välisparasiitide vastu tõhusad antiparasiitikumid on:

• ravimid,
• akaritsiidsed vannid,
• Kahjuri kaelarihmad,
• Pipetid või täpid,
• Parasiitidevastased šampoonid,
• Pihustusravi.

Peaksite teadma, et erinevalt ravimitest kaotavad looma kasukale või nahale asetatavad parasiitidevastased tooted koera suplemisel oma efektiivsuse.

Mis puutub ussirohtudesse, siis tablettide, pipettide või pasta kujul on need hea ravi- ja ennetav lahendus siseparasiitide vastu. Teabe saamiseks tuleks üle 12 kuu vanustele koertele ussirohtu teha iga 6 kuu järel ja kutsikatele iga 8–12 nädala järel esimesel eluaastal.

Samal ajal on hädavajalik maja regulaarselt hooldada, unustamata isegi väikseimat nurgatagust. Vannituba ja voodipesu tuleb sageli pesta, madratsid ja vedrud tolmuimejaga puhastada või isegi töödelda. Parem on mitte lasta koeral vooditele ronida, kuna see võib endaga nakatuda näiteks kirbudega, aga ka ussidega. Lemmiklooma keskkonna jagamine nõuab teatud ettevaatusabinõusid, näiteks käte pesemist pärast lemmiklooma puudutamist, ja peate olema eriti valvas, kui peres on väikesi lapsi.