Asp rästik, mürkmadu, mis esineb kogu territooriumil

Sa kardad madusid, kuid ei tea, kuidas neil vahet teha. Me kohtame neid oma maal sageli jalutuskäikudel. Mõned on ohtlikud ja mõned mitte. Teisest küljest on kõigil madudel loomaketis kasutust. Seetõttu on oluline neid austada ja osata neid ära tunda, kui nende tee ristad. Mürgistest liikidest on meie territooriumil üks levinumaid rästik. Seda leidub ka Itaalias, Šveitsis, Hispaanias ja mõnes teises Euroopa riigis. Siin on kõik selle mao omadused, et õpetada teid sellega kurssi viima ja ennekõike mitte häirima.

Asp rästiku kirjeldus

Täiskasvanud rästiku suurus on 50–70 cm. See võib siiski ulatuda 90 cm-ni, kuid see on üsna haruldane. Isane on suurem ja paksem kui emane. Pea on tasane ja kolmnurkne, pupillid vertikaalsed ja soomused selle kehal on kiilutud. Tema koon on äratuntav, sest see on üles keeratud, kuid sarve puudub. Kaalude värvus on väga muutlik. Värvid on:

• Hele beež
• Pruun
• Oliiviroheline
• KOLLANE
• Vask
• Telliskivi punane
• Oranž

Isased on kontrastsema värvusega kui kahvatumad emased. Domineerivale taustavärvile lisandub alati tumedam ornament, millest domineeriv on pruun või must. See ornament ilmub selja sik-saki ja täppide kujul külgedel. Haavikurästikul on pea külgedel kaks külgmist riba, mis jooksevad silmadest külgedele. Üldjuhul on sabaots heledamat värvi.

Kust leitakse rästik?

Asp rästik esineb meil peaaegu kõikjal, kuid jääb sagedasemaks lõunas, Loire’i all, kuid puudub Vahemere serval ja Korsikal. Looduslikus keskkonnas elab rästik ebatasasel maastikul, kuivas keskkonnas, kivistel ja põõsastel mäenõlvadel või metsas. Samuti meeldib talle varjuda tühermaadel ja kuivadel kivimüüridel. Ta elab endiselt kõrgel mägedes, alati ojade lähedal.

Asp rästiku alamliik

Rästik on kaitsealune liik. Meie riigis ja Euroopas on alamliike, mis on:

• Asp rästik aspis kõikjal Prantsusmaal allpool Loire’i
• Alpides, Prantsusmaal, Itaalias ja Šveitsis elav rästik atra Meisner
• Itaalias, Šveitsis, Horvaatias ja Sloveenias elav asp rästik francisciredi Laurenti
• Asp rästik hugyi Schinz Itaalias
• Asp rästik zinnikeri Kramer Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias

Asp rästiku käitumine

Asp rästik on ööpäevane madu, kuid mõnikord aktiivne õhtuhämaruses. Seda võib näha veebruarist novembrini, kuna ülejäänud kuudel talvitub ta varjualuses. See madu soojeneb päikese käes ja saavutab kehatemperatuuri umbes 30°.

Asp rästiku paaritumisaeg

Paaritumisperioodil astuvad isased vastamisi ja kaklevad. Paljundamine toimub iga 2, 3 või 4 aasta järel, olenevalt piirkonnast, kus see elab. Paaritumisel mähkub isane emaslooma ümber ja sobitab oma kloaagi emaslooma omaga. Emane paaritub kevadel mitme isasega. Kui kliimatingimused seda võimaldavad, toimub sügisel teine ​​paaritumine.

Asp rästiku toitmine

Asp rästik toitub põldhiirtest, hiirtest, väikestest sisalikest ja rästikest ning mõnikord ka lindudest. Ta tapab oma saagi oma mürgiga ja neelab selle alla nii, nagu paistab. Need võivad olla tema peast kuni neli korda suuremad.

Asp rästiku sulamine

Niipea kui rästik on sündinud, sulab ta ära. Oma aktiivse perioodi jooksul sulab see kogu oma eksisteerimise jooksul kaks kuni kolm korda aastas.

Asp rästiku mürgiaparaat

Asp rästikul on liigutatavad mürgihambad lõualuu ees. Kui nad on puhkeasendis, on need kokku pandud. Väikestele loomadele sügavale süstitud mürk võimaldab haavikurästikul oma saagi tappa, aga ka seedimist aidata. Need konksud võivad puruneda, kuid kasvavad tagasi ja hakkavad kohe uuesti tööle.

Asp rästiku ja inimese mürk

Hammustused rästikult inimestele on haruldased. See madu ei ole loomult agressiivne, vaid pigem kartlik ja eelistab inimeste eest põgeneda. Kui ta on üllatunud ega suuda end peita, seab ta end püsti tõustes ja S-i moodustades kaitsepositsioonile. Sel juhul võib ta provotseerimisel inimest hammustada, kuid peaksite teadma, et ta ei ole inimesele ohtlik. selle pikkusest suurem vahemaa. Ta hammustab eriti siis, kui talle peale astud. Kingade ja pükste kandmisega on risk oluliselt piiratud.

Asp rästiku mürgi mõju inimestele

Kui inimest hammustas rästik, peaksite teadma, et see hammustus ei ole enamikul juhtudel väga tõsine ja harva lõppeb surmaga. Seevastu hammustuse korral tuleb võimalikult kiiresti arsti poole pöörduda, sest mürk hävitab kudede, kõõluste ja lihaste rakud. Vereringesse sattudes põhjustab see turset, mis võib kõige raskematel juhtudel levida üle kogu keha. Anafülaktilist šokki ja hüübimishäireid täheldatakse harva.

Asp rästik, kaitsealune madu

Haavikurästik on intensiivse põllumajanduse ja elupaiga hävimise tõttu ohustatud liik. Tihti tapavad teda ka inimesed, kes kardavad hammustada, mistõttu on see loetletud Berni konventsiooni III lisas ja on seetõttu Prantsusmaal ja Šveitsis seadusega kaitstud.

Fotokrediit: Harold van der Ploeg