Tüügassiga, Aafrika savanni metssiga

Harilik tüügassiga, mida sageli nimetatakse Aafrika metssigadeks või metssigadeks, on loom, kes elab Aafrika savannis, kuid keda meil on võimalus jälgida paljudes loomaparkides. Natuke väiksem kui meie metssigadel, on see sama imposantne. Uurime, kuidas tüügassiga elab ja miks isendite arv aja jooksul väheneb.

Tüügassiga: peamised omadused

Harilik tüügassiga, Phacochoerus africanuson Aafrika savannidelt pärit imetaja, kes kuulub perekonda Suidae. Seda leidub Aafrika mandri lääne-, ida- ja lõunapoolsetes piirkondades, nii Aafrika savannis kui ka metsades. Tänapäeval võime kohata ka teist liiki tüügassiga (Phacochoerus aethiopicus) on Somaalias endiselt rikkalik, sellest ka nimi Somali Warthog.

Hariliku tüügassiga eeldatav eluiga on ligikaudu 25 aastat.

Tüügassiga on massiivne imetaja, kelle turjakõrgus on kuni 80 cm, pikkus 1,60 m ja tema kaal võib ulatuda 100 kg isasel ja 75 kg emasel. Võrdluseks, tüügassiga on metssigast veidi väiksem.

See on lühikeste jalgade, imposantse keha ning suure ja väga tugeva koonuga loom. Selle selgrool ja seljal on paks ja pikk lakk. Ainult isasloomade pea külgedel näeme kaljuseid piirkondi, 15 cm läbimõõduga suborbitaalseid kasvajaid, mis on väga kasulikud liigikaaslaste omavahelistes võitlustes.

Isastel ja emastel on kaks kihva, mis pole muud kui pidevalt kasvavad kihvad. Umbes 60 cm pikkused liigi vanematel loomadel väljuvad laialt nende loomade suust, osutades taeva poole. Need suured kihvad muudavad tüügassigade toiduks kasutatavate taimede maa-aluste osade koristamise lihtsamaks. Kuid need on ka relvad, mida loom kasutab enda ja oma poegade kaitse tagamiseks, laadides vajadusel röövloomi, nagu kõrbeilves või karakalid, kotkad, šaakalid, hüäänid, lõvid, püütonid, leopardid, gepardid ja metsikud koerad.

Vajadusel suudab Warthog joosta 50 km/h, ideaalne põgenemiseks, kui muid lahendusi pole (tulekahju ees, mille vastu ta näiteks midagi teha ei saa).

Harilik tüügassiga: dieet

See taimtoiduline metssiga võib omaks võtta kõigesööja dieedi. Ta on suurepärane kaevaja ja saab suure osa toidust maast. Ta toitub sibulatest ja juurtest, mida ta kaevab raskusteta välja, aga ka marjadest, rohust, munadest, putukatest ja võib-olla ka pisiloomadest.

Tüügassiga: paljunemine

See Aafrika savannist pärit metssiga saab suguküpseks 18-20 kuu vanuselt, kuid isased hakkavad paarituma alles 4-aastaselt. Pärast paaritumist kestab tiinusperiood 170–175 päeva, pärast mida sünnitab emaslind, keda kutsutakse emiseks, maksimaalselt 7 poega. Ta majutab oma järglasi umbes 7 nädalat urgus, mille jooksul ta imetab neid kuni 21. nädalani, mil algab võõrutamine. Kuid noorloomad elavad koos emaga, isastel kuni 2 aastat, samal ajal kui emased lahkuvad kohe, kui nad on paljunemiseks valmis. Nendel loomadel on ainult isane üksik.

Me näeme tavaliste tüügassigade lokaalset väljasuremist teatud piirkondade põua, nende elupaikade pideva vähenemise, aga ka inimeste kütimise tõttu. Seda jahti põhjendatakse sageli kartusega, et see Aafrika savannist pärit metssiga võib teatud haigusi edasi kanda. Põliselanikud tahavad takistada tüügassigade levikut sigade katku, puukide poolt levitatava nakkuse, koduseafarmidesse ja inimestele trüpanosoomi, unetõve põhjustaja parasiiti. Siiski ei ole see praegu kaitsealune liik, kuna see loom on klassifitseeritud vähemoluliseks.

Toimetus – avaldatud 27.01.2020