Soome Hagijas: Iseloom, Haridus, Tervis, Hind

Jänese- ja rebasejahis silma paistv jahikoer on ka meeldiv kaaslane, kes on sõbralik ja mitte kunagi agressiivne. Kui ta suudab tegutseda seltsikoerana, ei tohi unustada, et ta on eelkõige jahimees ja vajab igapäevast arvestatavat väljaminekut.

Soome hagijas lühidalt

Muud nimed: Soome hagijas, Soome hagijas, Suomenajokoira
Oodatav eluiga: 11–13 aastat
Kaal: 24-25 kilo
Suurus: naistel 52–58 cm ja isastel 55–61 cm
Siluett: sihvakas
Juuksed: lühikesed
Mantlid: kolmevärviline musta mantli ja punakaspruuni ja valgete märgistega
Iseloom: jahimees, südamlik, energiline
Päritolu: Soome
Tüüp: Braccoid
Rühm: 6, hagijad ja vereotsimiskoerad

Soome hagija tõu ajalugu

Alates 17. sajandist tuntud soome hagijas arenes tõeliselt välja alles 19. sajandil. See on aretusprogrammi tulemus erinevate hagijate, saksa ja prantsuse jahikoerte ning ka inglise rebasekoerte vahel, eesmärgiga saada koer, kes talub Soome talve väga külmakraade. Vaja oli hankida vastupidav koer, kellel on arenenud haistmismeel jänese ja rebase jälitamiseks, aga ka trompeteeriva haukumisega jahimeeste hoiatamiseks. Soome hagijas sündis ja saavutas kiiresti populaarsuse tänu võrratutele jahipidamisoskustele koos meeldiva ja sõbraliku iseloomuga.

Soome hagija esimene etalon kehtestati 1893. aastal, kus karvavärvina märgiti kollakaspruun. Kuid järjestikuste pesakondade koerad esitasid 20. sajandi alguses pigem musta ja valge karva, mille standard tunnistas siis kolmevärvilist kasukat (kollakas, must ja valge). FCI (Rahvusvaheline Kinoloogiline Föderatsioon) tunnustas tõugu ametlikult 1954. aastal. Kuid kulus rohkem kui 40 aastat ja täpsemalt 1996. aastal, enne kui UKC (United Kennel Club) tegi sama. Tänaseks ei ole teine USA referentorganisatsioon AKC (American Kennel Club) ikka veel soome hagija tõugu tunnustanud. Tõug on ka väljaspool oma päritolumaad väga vähe tuntud.

Soome hagija füüsilised omadused

Kõrgest pikema kehaga Soome hagijas on tugeva, kuid mitte raske kehaehitusega. Ta on lihaseline, graatsiline ja heas proportsioonis. Tema pea on üsna pikk, korrapärase laiusega kolju ja veidi kuplikujulise ülaosaga. Peatus on kerge, kuid nähtav. Sellel on must, hästi arenenud nina. Soome hagija silmad on tumepruunid ja neil on rahulik ja tähelepanelik ilme. Selle kõrvad on kinnitatud nina ja silmi ühendava joone tasemel. Need on lamedad ja rippuvad. Tema saba on madala asetusega, tüvest paks ja tipust peenem ning mõõdukalt kumer. Koer kannab seda, kui ta tegutseb. Tema karv on lühike ja sirge, tihedalt asetsev ja jämeda struktuuriga. Sellele väliskarvale on lisatud lühike, tihe ja pehmem aluskarv. Tema kleidi värv on tingimata kolmevärviline, musta mantliga. Peal, keha alumistel osadel, õlgadel ja reitel on punakaspruunid märgid ning peas, kaelal, rinnal, jäsemete alaosas ja sabaotsas valged märgid.

Jätka lugemist: Ameerika leopardihagijas koeratõu pildid, omadused ja faktid

Soome hagijas tunnused

Soome hagijas, kellel on suurepärased jahiomadused, on vastupidav, ergas ja energiline, rääkimata sellest, et tal on ka erakordne haistmismeel. See on võimeline jälgima rada tundide kaupa, sõltumata ilmastikutingimustest. Kui ta on olnud hästi sotsialiseeritud ja haritud, on ta koer, kes sobib pereellu suurepäraselt. Ta on südamlik ja otsib inimeste seltskonda. Samuti on tal tihedad sidemed oma peremehe ja tema perekonnaga. Ta on seltskondlik ja võtab külastajaid vastu üsna ilmekate haukumistega, mis võiks panna uskuma, et ta on ka hea eestkostja, kuid see pole absoluutselt nii!

Soome hagijale ideaalsed elutingimused

Soome hagijas on eelkõige jahimees ja hindab eriti laia lagendikku. Ta on loodud elama looduses ja eelistab maalähedast eluviisi linnakeskkonnale. Maja maal suure aiaga või metsa lähedal teeb talle rõõmu. Siiski saab ta elada linnas, kui tal on piisavalt igapäevast füüsilist koormust. Seetõttu vajab ta isandat, kes on kättesaadav ja suudab seda tema füüsilise ja psühholoogilise heaolu tagamiseks pakkuda.

Soome hagija haridus

Intelligentset ja energiat täis soome hagijat on üsna raske treenida, seda enam, et kuulekus pole tema tugevaim külg. Seega peate selle koeraga kannatlik olema. See ei ole soovitatav haridusega alustavatele õpetajatele, kuna see võtaks kiiresti võimust. Ta vajab kindlat ja järjepidevat haridust, täpselt määratletud reeglitega, mida peavad järgima kõik pereliikmed. Kui side on hästi välja kujunenud, on see koer, kellele meeldib õppida ja peremehele meeldida. Selle tõu jaoks on soovitatav saada positiivne haridus. Sotsialiseerumine peab olema varane, et seda väga varakult harjuda igat tüüpi inimeste, sugulaste ja teiste liikide esindajatega. Meenutamise mõiste on oluline juba varases eas.

Soome hagija hooldamine ja hooldamine

Hagija karv vajab regulaarset hooldust. Sulamise ajal on juuste väljalangemine üsna märkimisväärne ja vajab igapäevast harjamist surnud juuste eemaldamiseks. Ülejäänud ajal piisab harjamisest üks-kaks korda nädalas. Jalutuskäigult naastes on oluline kontrollida karvkatet, silmi, kõrvu ja padjandeid, et avastada ja eemaldada prahi või mustus. Infektsioonide vältimiseks tuleb silmi ja kõrvu regulaarselt kontrollida ja puhastada sobiva tootega, kuna need on altid kõrvapõletikele. Hambaid tuleks harjata, et eemaldada hambakivi ning bakterid ja küünised tuleks kärpida, kui need loomulikult ei kulu.

Jätka lugemist: Sealyhami terjeri koeratõu teave ja omadused

Soome hagija peamised terviseprobleemid

Soome hagijas on maalähedane ja robustne koer. Siiski on tal rippuvate kõrvade tõttu kalduvus kõrvapõletikele ja teda võib mõjutada puusaliigese düsplaasia. Samuti võib tal tekkida atoopiline dermatiit. See on koer, kes peab tänu kahekordsele karvkattele hästi vastu halvale ilmale. Kõrge temperatuuri korral on soovitav oma tegevusi planeerida.

Soome hagija toitmine

Soome hagijas võib tööstusliku toitumisega üsna rahul olla, kui ta on tasakaalustatud ja kohandatud vastavalt oma suurusele, vanusele ja kehalise aktiivsuse tasemele.

Soome hagijas auhind

Fluenti soome kutsika hind sõltub tema vanusest, soost, sugupuust ja sellest, kui hästi ta tõustandarditele vastab. Soomes kulub selleks 600–800 eurot. Tõugu on väljaspool Skandinaaviat väga raske leida, nii et kui soovite seda koera omandada, tuleb arvestada täiendavate transpordi- ja halduskuludega.

Kuulsus Soome hagijas

Väga konfidentsiaalne võistlus ja reserveeritud Soomele.

Anekdoodid Soome hagija ümber

Kas sa teadsid ? Soomes on Kilpa jänesejahivõistlus, mis toimub igal aastal. Esmakordselt peeti seda 1937. aastal ja see on mõeldud ainult Soome hagijastele ning selle eesmärk on kroonida hagijas koerte kuningas!

Fotokrediit: EtäKärppä