Schilleri hagijas on Rootsis väga populaarne jahikoer, kuid väljaspool riiki mitte laialt levinud või peaaegu tundmatu. Silmapaistev jänese- ja rebasekütt, ta on ka meeldiv ja südamlik kaaslane.
Schilleri hagijas lühidalt
- Teised nimed: Schillerstövare, Schilleri hagijas, Schilleri koer
- Oodatav eluiga: 12–14 aastat
- Kaal: emane 20–23 kg ja isas 23–25 kg
- Suurus: 49-57 cm naistel ja 51-61 cm isastel
- Siluett: sihvakas
- Juuksed: lühikesed, karedad
- Mantlid: kollakaspruunid, musta mantliga
- Iseloom: jahimees, südamlik, mängija
- Päritolu: Rootsi
- Tüüp: Braccoid
- Rühm: 6, hagijad ja vereotsimiskoerad
Schilleri hagija tõu ajalugu
Schilleri hagijas, mida kutsutakse ka Schillerstövare’iks, pärineb Rootsist ja sai oma nime talupidaja Per Schilleri järgi, kes oli esimene, kes tutvustas Schillerstövare’i meenutavaid hagijaid. Nimega Tamburini ja Ralla I., need kaks koera, vend ja õde, olid seetõttu tuntud 1886. aastal, esimesel koertenäitusel Rootsis. Need koerad pärinevad Lõuna-Saksamaalt ning sündisid ristumisel Austria jahikoera, Saksa jahikoera ja Šveitsi jahikoeraga. Seejärel lisati tõule harrieri verd, et anda Schilleri hagijas, keda me täna tunneme. See on Rootsis väga populaarne koer oma jänese- ja rebasejahi omaduste ja oskuste poolest, kuid väljaspool riiki teatakse teda kahjuks väga vähe. Prantsusmaal leidub seda väga väikeses koguses. Rootsi Kennelliit tunnustas tõugu ametlikult 1907. aastal, kuid ametlik standard avaldatakse alles 1952. aastal. FCI (Rahvusvaheline Kinoloogiline Föderatsioon) tunnustab tõugu lõplikult 5. jaanuaril 1955. aastal.
Schilleri hagija füüsikalised omadused
Schilleri hagijas on hea proportsiooniga ja võimas koer. Turjakõrgusest pikema kehaga mahub see ristkülikusse. Tema kael on pikk ja tugev, selg sirge ja kindel, nimme lihaseline, hästi langenud rindkere ja märgatava turjaga. Tema pea on kolmnurkse kujuga, kuid koon ei ole terav. Tema kolju on veidi kuplikujuline, nina on musta värvi ja peatus on hästi määratletud. Schilleri hagijal on ka tugevad käärhambumusega lõuad. Tema silmad on tumedat värvi ja näitavad elavat pilku. Tema kõrvad on kõrgel asetsevad, rippuvad ja tõusevad kergelt püsti, kui koer on ärkvel. Selle saba on seljajoonega ühel joonel, tüvest paks ja otsast peenem. Seda kantakse otse või kerges mõõgas. Schillerstövare karv on lühike, hästi kere lähedal asetsev ja jämeda struktuuriga. Peas ja kõrvades on see siledam. Tema karv on kollakas, seljal, kaela külgedel ja saba ülemisel küljel on silmatorkav must karv.
Schilleri hagijas tegelane
Schilleri hagijas on väga tasakaalustatud temperament. Ta on aktiivne ja vastupidav koer, kes peab pingutama. Jänese- ja rebasejahil kasutatuna peetakse teda ka Rootsi kiireimaks koeraks. See on koer, kellele meeldib jahti pidada üksi ja mitte karjas. Hoolimata sellest üksildasest küljest töös hindab ta oma sugulaste seltskonda, kuid ei suuda kunagi elada koos kassi või mõne muu väikese loomaga.
Kodus on ta rahulik, mänguhimuline ja naudib laste seltskonda. Ta on väga lähedane oma peremehele, kelle suhtes ta kaitseb. See on rõõmsameelne ja kuulekas koer, kes on väga hea seltsikoer, kui tema füüsilised harjutused on täidetud.
Ideaalsed elutingimused Schilleri hagijale
Aktiivne ja särtsakas Schilleri hagijas vajab pingutamiseks palju treeningut. See ei ole korteris elamiseks loodud koer. Talle meeldivad laiad lagedad ruumid ja ta hindab võimalust piiramatult auru välja lasta. Hoopis paremini sobib talle looduslähedane aiaga piiratud aiaga maja. Ta vajab jahimeest või aktiivset meest, kes viiks teda pikkadele jalutuskäikudele või tegevustele, nagu matkamine või sörkimine. Ta on koer, kellele meeldib õues olla ja seda iga ilmaga.
Schilleri hagija haridus
Schilleri hagijas on tugeva iseloomuga koer, keda tuleb kasvatada kannatlikkuse ja kindlusega. Meister peab teadma, kuidas end peale suruda, kuid ilma jõhkruseta. Sotsialiseerumine peab olema varane, et ta kohtuks igat tüüpi inimeste, olukordade ja loomadega. Ka tagasikutsumise koolitusega tuleb väga varakult tööd teha. Jahiõpet saab alustada kaheksandast kuust.
Schilleri hagija hooldamine ja hooldamine
Schilleri hagija hooldus ei ole siduv. Karvkate puhtana hoidmiseks tuleb teda harjata kord või kaks nädalas. Oluline on pärast iga väljasõitu kontrollida selle karvkat, samuti kõrvu, silmi ja padjandeid, et eemaldada kõik prahid või välised parasiidid. Hambaid tuleks regulaarselt harjata, et eemaldada hambakivi ja bakterid ning küüniseid tuleks kärpida, kui need loomulikult ei kulu.
Schilleri hagija peamised terviseprobleemid
Schilleri hagijas on hea tervise juures ja tal puudub eriline eelsoodumus haigustele. Külma talub üsna hästi. Tema kõrvu tuleks aga regulaarselt kontrollida ja puhastada, kuna tal on kalduvus kõrvapõletikele.
Schilleri hagija toitmine
Schilleri hagijas vajab tervislikku, tasakaalustatud ja kvaliteetset toitumist. See peaks vastama nende suurusele, vanusele ja aktiivsuse tasemele. Jahihooajal tuleb ratsiooni suurendada.
Schilleri jooksva koera auhind
Praeguse Schilleri kutsika hind võib varieeruda sõltuvalt tema vanusest, soost, sugupuust ja sellest, kui hästi see vastab tõustandarditele. Täpset hinda ei oska öelda, kuna tõug on peamiselt saadaval Rootsis. Kui soovite seda koera soetada, peate võtma ühendust Rootsi kasvatajatega ning tagama ka transpordi- ja halduskulud.
Kuulsus Schilleri hagijas
Väga konfidentsiaalne tõug.
Anekdoot Schilleri jooksva koera ümber
Sellele koerale meeldib üksi jahti pidada ja ta on rahul oma peremehe hoiatamiseks haukumisega, kuid saaki ise puudutamata.
Foto autor: M. Milaszewska
Teid võib huvitada:
7 parimat koerarakmeid kutsikatele – parimad valikud ja ostujuhend
Mountain Cur | Faktid, tervis ja hooldus | WAF
Koerahammustuse seaduste järgimine osariigi järgi: inimeste ja lemmikloomade kaitsmine
Mis on koerte võitlus? Ülemaailmne ülevaade verespordist!
Miks koerad söövad kassi kakat? Ja lihtsad viisid nende peatamiseks!
Nanny Dogs: müütide ümberlükkamine Pit Bullsi käsitlevas debatis
Uurime, kui palju maksab koera omamine 2024. aastal
Kuidas õpetada koera õue jääma: samm-sammult juhend