Põder: kus ja kuidas see metsaimetaja elab?

Selle siluett paistab maastikul silma läbi imposantse kehamassi ja majesteetliku metsa. Nagu tema suurusest veel vähe oleks, hüüab põder võimsa lõõtsumisega: kõrge häälega kisa, mis kostab tuhande miili kaugusel!

Põder: sportlane

Põder (Cervus canadensis) on põdra järel üks suurimaid hirve planeedil. Isane on imposantne: õla kõrgus on 1,50 m; 2,50 m ninast sabani ja kaalub mõnikord üle 350 kg. Emane on rohkem “väike”, mõõtes 1,30 m õlast; 2m pikk ja keskmiselt 225kg. Selle eeldatav eluiga on meestel 14 aastat ja naistel 24 aastat. Nii hea ujuja kui ka jooksja, suudab imetaja lühikestel distantsidel saavutada kiiruse 65 km/h.

Vahetuskleit

Selle karvkatte värvus varieerub sõltuvalt aastaajast. Suvel punakas, talvel muutub ta karv pruuniks, kui see külma vastu võitlemiseks pakseneb. Põdral on pikad mustad karvad kaelal, nagu lakk. Tagajal on selle karv heledam. Sellel lühikese sabaga hirvel on mõlemal käpal kaks varvast ja ümarad kabjad.

Tema sarved kasvavad igal aastal tagasi

Põdrasarved on heitlehised: nad kukuvad igal talvel maha ja kasvavad kevadel tagasi. Need on luulised elundid, mis katavad sametit, mis kaitseb neid kasvu ajal. Suve lõpus, kui kasv on lõppenud, vabaneb hirv sametist, hõõrudes seda puudele. Suurimad sarved võivad olla 1,20 m pikkused, kaaluvad 18 kg ja neil on kaheksa oksa, mida nimetatakse konnasarvedeks.

Põdra lõõtsumine, võrgutav vara

Põdra lõõtsa on kuulda kilomeetrite kaugusel. Selle võimsat karjumist seletab anatoomiline eripära: selle 3,5 cm pikkused häälepaelad (võrreldes inimeste 1–2 cm pikkusega) võimaldavad tal väljastada madalat heli, samal ajal kui kurk ja suulae kokkutõmbudes loovad pingelise ja kõrge tooni. Sellise kisa tekitamiseks vilistab imetaja samal ajal, kui ta sügava häälega möirgab. Ta kasutab seda eelkõige võrgutamisrelvana emasloomadega, keda tõmbavad rohkem sageli ja valjult lõõtsavad isased.

Kui põdrad rändavad

Põdrad elavad Põhja-Ameerikas ja Aasias, aga ka Uus-Meremaal, Argentiinas ja Tšiilis, kuhu inimesed nad sisse tõid. Selle elupaigaks on mets ja selle serv. Kevadel, pärast paaritumist, koonduvad isasloomad kokku ja lahkuvad mägistele aladele, kõrgel asuvatele karjamaadele, kus on palju toitu. Sügisel laskub rändloom orgude ja tasandike poole ning valib eelistatavalt valitsevate tuulte eest kaitstud alad.

Elame koos, aga lahus

Põder on seltskondlik loom, kes elab karjades, mis koosnevad samast soost isenditest. Me jälgime sageli umbes viiekümnepealisi hirverühmi, mis koosnevad aasta emastest ja poegadest. Üksildasemad isased tulevad lähemale alles urustumise ajal. Just sel perioodil kaitseb isane agressiivselt oma territooriumi. Ärrituse korral koolutab ta huuled, teeb kõrvad tasaseks ja krigistab hambaid ning võib rivaaliga vägivaldsesse võitlusse astuda.

Intensiivne roopamise rituaal

Lõõtsa ajal, mis kestab olenevalt piirkonnast augustist novembrini, kaevavad isased maapinna, urineerivad auku ja ukerdavad seal emaste ligimeelitamiseks. Rootamise perioodil võistlevad domineerivamad linnud ja esitavad üksteisele väljakutseid füüsilise vastuseisu ja lõõtsutamise teel. Eesmärk? Saavutage ülemvõim kahekümnepealise või enama emaslooma üle, kellega võitja paaritub. Pärast 240–262-päevast tiinusperioodi sünnib 15–16 kilo kaaluv väike põder. Sünnitus hoitakse karjast eemal ja ema peidab oma poega kaheks nädalaks, et kaitsta teda röövloomade eest.

Põder, suur sööja

See taimtoiduline imetaja toitub lehtedest, taimedest, puukoorest ja erinevatest noortest võrsetest. Mäletsejaline sööb suvehooajal peaaegu pidevalt ja võib päevas alla neelata kuni 7 kilo toitu. Põdra eripära on see, et tal on ülemised kihvad, millest tema toitumise seisukohast pole enam kasu.

Temast väiksemad kiskjad

Põdra elupaik on lähedane hundi omale ja vaatamata teda iseloomustavale jõule on hirv sageli tema saagiks. Must karu tapab ka noori inimesi, välja arvatud siis, kui emane on nende läheduses. Koiott ja puma on ka põdra peamised looduslikud kiskjad. Aasias ründavad teda Siberi tiiger, lumeleopard ja ilves. Tänapäeval on selle suure hirve populatsioon Põhja-Ameerikas ja Aasias laienemas ning liiki ei peeta ohustatuks.

Toimetus – avaldatud 28.02.2020