Mitu linnuliiki on Prantsusmaal? Millised on enim esindatud?

Peate lihtsalt olema veidi tähelepanelik looduses jalutades, kaugel meie linnakärast, et imetleda mitut liiki linnu. Kuid kuulates meie vanemaid, on paljud neist muutumas haruldaseks ja mõned on meie maastikelt isegi täiesti kadunud. See on ülioluline element, mille kipume unustama, sest meie aedadele tuttavad liigid ei kõhkle meie kodudele lähenemast. Aga teised metsikumad ei anna end nii kergelt välja, nii et meil pole kombeks neile vastu tulla, teadmata, kes nad täpselt on. Peab ütlema, et Prantsusmaal elab kas aastaringselt või suvekuudel 578 linnuliiki, et rännata niipea, kui temperatuur langeb. Teeme sisseregistreerimise.

Näide Prantsusmaal registreeritud linnuliikidest

Meie riigi territooriumil on 578 liiki linde, kes kuuluvad erinevatesse seltsidesse. Siin on mõned näidised.

• Accipitriformes: kotkad, jänesed, ässlased, kullid, raisakotkad.
• Anseriformes: pardid, luiged, haned…
• Apodiformes: swifts,
• Bucerotiformes: Hoopoe,
• Caprimulgiformes: ööpudrud,
• Lillelaadsed: metskurvitsad, tiiblased, kurvitsad, kajakad, merilunnid, kajakad, tiivad…
• Ciconiiformes: kured,
• Columbiformes: tuvid, tuvid, tuvid,
• Coraciiformes: Euroopa jäälind
• Cuculiformes: kägu, kägu pasknäär,
• Falconiformes: harilik kiisk, väike kiisk, merlin, meripistrik,
• Galliformes: vutid, faasanid, teder, pärlkana, teder,
• Gaviiformes: Ibrine Loon, mida nimetatakse ka Common Looniks (erandlik läbipääs Prantsusmaal)
• Gruiformes: koer, harilik mooren, rööp,
• Otidiformes: titsist või habekakk (nüüdseks väljasurnud), väike-pistrik,
• Passeriformes: lõoke, ortolan tihas (või ortolan), kuldvint, kuldnokk, merilind, rästas, pääsuke, musträstas, tihane, varblane, harakas, tihane, ööbik, korsikapähkel.
• Pelecaniformes: herons, White Pelican (erandlik Prantsusmaal),
• Phoenicopteriformes: roosa flamingo,
• Piciformes: rähnid (nurgarähn, roherähn, suur-kirjurähn jne),
• Podicipediformes: tiir, kaelus ja muud tihased,
• Procellariiformes: mustkulmu-albatross, rändalbatross, Cory’s Shearwater, Greater Shearwater, fregate Storm-Petrel, Storm-Petrel (või Storm-Petrel),
• Psittaciformes: Prantsusmaal on nähtavad ainult sissetoodud liigid (kalapapago, rõngaspapago ja munkpapago, mida nimetatakse ka leskpapagoiks),
• Pteroclidiformes (või Pterocliformes): Ganga cata,
• Strigiformes: öökull, euroopa öökull, väike öökull, öökull, pikk-kõrv,
• Suliformes: harilik kormoran, põhjakakk, suurepärane fregattlind (erandlik), suur kormoran…

Need on seega vaid üksikud näited lindudest, keda võib Prantsusmaal vaadelda (mõnikord erakordselt või seetõttu, et nad on meie riigi territooriumile lihtsalt hiljuti sisse toodud ja sageli elavad vangistuses).

Meile tundub siinkohal hädavajalik täpsustada, et Mandri-Prantsusmaal on meil ainult üks endeemiline linnuliik: see on korsika pähkel (seltsist Passeriformes). Paljud teised liigid on aga endeemilised Korsikal või isegi meie piirkondades, departemangudes, territooriumidel, kogukondades ja ülemeremaades.

Enim esindatud linnuliigid Prantsusmaal

Prantsusmaal enim esindatud lindudest leiame pääsulinnud ja nende hulgast varblase. Vaatamata kõigele, ükskõik millisesse liiki nad ka kuuluvad, väheneb nende arvukus aasta-aastalt äärmiselt murettekitavalt. Varblase näitel hakkab see mõnes meie piirkonnas, eriti Ile-de-France’is, muutuma haruldaseks.

Suurim oht ​​igat liiki lindudele tuleneb maastiku struktureerimisest, mis on tingitud inimkonna pidevast suurenemisest. Varblaste elupaik on seetõttu osaliselt kadunud, niivõrd, et oleme kaotanud ligi 70% liigi isenditest. Kuid see on ka paljude teiste liikide, ränd- või püsiliikide elupaik, mida see mõjutab. Seega saame inkrimineerida harrastusjahti, valgusreostust, mille all kannatavad öised linnuliigid, kõiki surmavaid takistusi tuuleturbiinidest kõrgepingeliinideni, näiteks…

Lindude arv Prantsusmaal ja Euroopas: veresaun

Varblane ei ole seega meie eluviisi ning keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele avaldatava mõju ainuke ohver. Liigkasutatud pestitsiidide mõjul kaovad massiliselt ka putukad. Paljud linnud on aga putuktoidulised, eriti noorloomad, kes ei saa enam korralikult toituda.

Lindude arvukuse vähenemist täheldatakse Prantsusmaal, aga ka Euroopas, kus 30 aastaga on kadunud 421 miljonit isendit. Andmekild, mis saadab külmavärinad mööda selgroogu. Varblased, kuldnokad, lõokesed ja tuvid kaovad kiirusega, mis paneb pea ringi käima ning pole kaugeltki ainsad, kes seda saatust tabavad.

Seetõttu leidkem aega, et imetleda oma aedade linde maal ja linnades, vabas õhus, meie tasandikel, mägi- või merealadel ning andkem neile kogu austus, mida nad väärivad. Endiselt on võimalik imetleda liike, kelle kohanemisvõime on veidi tugevam, mis seletab, miks nende arvukus on vähem langenud. Nende hulka kuuluvad näiteks sinitihane, robin, kurvits, musträstas ja isegi tihane. Mõnes meie piirkonnas on isendite arv isegi suurenenud. Aga kui kauaks veel? Küsimus jääb.