Mis toimub kutsika peas?

Sädelevad silmad, kohmakad käpad ja täitmatu uudishimu… kutsikad köidavad südameid ja tekitavad küsimustetulva. Kui me neid vaatleme, võib üks neist esile kerkida sagedamini kui teised: mis võib kutsika peas toimuda? Kuidas ta maailma tajub, millised on tema arengut kujundavad vaimsed protsessid? Millal ta käitub nagu täiskasvanud koer?

Nagu inimbeeb, peab ka kutsikas vaimselt ja emotsionaalselt ümbritsevat maailma kogema, et olla võimeline iseseisvalt arenema. Omanikuna on oluline esimestel eluaastatel teada, kuidas asjad kulgevad, et teda nende arengus paremini toetada. Räägime teile kõik, mida peate selle teema kohta teadma, et teil oleks täiskasvanud koer, kellega on meeldiv igapäevaselt koos elada.

Kutsika aju: täies arengus

Kutsikas sünnib areneva ajuga. Kuigi mõned närviühendused on juba sündides olemas, toimub suurem osa nende aju arengust nende esimestel elukuudel. Just sel perioodil kujunevad välja õppimis- ja sotsialiseerumisoskused, aga ka arusaamine meid ümbritsevast maailmast.

Kutsikatel, nagu väikelastelgi, on äärmiselt painduv aju: seda nimetatakse aju plastilisus. See tähendab, et nende aju on võimeline vastuseks nende kogemustele kiiresti moodustama uusi närviühendusi. Iga suhtlus nende keskkonnaga – olgu siis mängima õppimine, nende ruumi uurimine või teiste loomadega kohtumine – aitab arendada nende aju. See intensiivne õppeperiood võimaldab kutsikatel kiiresti oma keskkonnaga kohaneda ja arendada oskusi, mis on vajalikud nende ellujäämiseks ja heaoluks.

Sündides on kutsikas pimedad ja kurdid. Silmad avanevad 10. ja 16. päeva vahel, kuid nende nägemine jääb visandlikuks. Alles umbes 35 päeva vanuselt näeb kutsikas nii hästi kui täiskasvanu ja suudab objekti silmadega õigesti jälgida. See mõjutab tingimata selle keskkonna esialgset tajumist. Väliskuulmekäik avaneb umbes 14 päeva pärast; just siis jälgime esimesi reaktsioone müradele. Igas mõttes on lõhna mis areneb kõige kiiremini: 15 minuti pärast suudavad nad eristada üht toiduainet teiste seas.

Kutsika emotsioonid: hulk esmaseid tundeid

Kui mõtleme, mida kutsikas tunneb, on oluline mõista, et tema emotsioonid, ehkki inimeste omadest vähem keerulised, on väga tõelised. Üks esimesi emotsioone, mida kutsikas tunneb, on loomulikult manus. See side tekib kõigepealt tema ema ja õdede-vendadega. Seetõttu peate valima tõsise kasvataja, sest ta austab seda olulist kutsika arenguperioodi, kuna ei eralda õdesid-vendi nende emast. Kui kutsikas adopteeritakse ja perest eraldatakse, saab ta selle kiindumuse omanikule üle anda. Tõsised uuringud on näidanud, et kutsikatel, nagu ka lastel, võib tekkida eraldumisärevus, kui nad ei saa sel kriitilisel ajal piisavalt emotsionaalset tuge.

Teine oluline punkt, mida peate teadma, on see, et alates teisest kuust, kui ta on täielikult võõrutatud ja saab seetõttu oma koju naasta, hakkab ta avastage hirm. Kujutage ette murrangut! Piisab, kui öelda, et vaja on taktitunnet, et teda mitte traumeerida. See on pöördeline periood positiivsete sidemete loomiseks oma vastuvõtva perega. Seetõttu peame pakkuma talle turvalist keskkonda, kus ta tunneb end turvaliselt ja positiivselt. Vältida tuleks “vanamoodsat” käitumist, millega õpetatakse talle puhtust, vägivaldsete žestide ja valju häälega. Kiindumussidemeid tugevdavad sellised käitumisviisid nagu paitamine, pehme rääkimine ja silmside. Need suhtlemised tekitavad kutsikas turva-, kuuluvus- ja mugavustunde. See omakorda kujundab positiivselt seda, kuidas see kogu elu jooksul inimestele ja teistele loomadele reageerib.

Kutsika aju on loodud kiiresti õppima, aga ka potentsiaalsete ohtude vältimiseks. Seetõttu läbib ta 8. ja 16. nädala vahel nn tundliku faasi, kus traumaatilise kogemuse korral tekivad tal tõenäolisemalt hirmud. Nii et olete mõistnud selle tähtsust säilitada positiivne suhtumine kogu selle perioodi jooksul. Mis muidugi ei välista tugevust.

Õppimine: oluline etapp

Kutsika meelest on õppimine kesksel kohal. Iga hetk on võimalus uut teavet omastada ja ta teeb seda üllatava kiirusega. Kutsikad õpivad eelkõige läbi assotsiatsioon. See tähendab, et nad seostavad sündmusi või stiimuleid positiivsete või negatiivsete vastustega. Näiteks kui nad saavad maiuse pärast käsu nagu “istu” täitmist, seostavad nad toimingu tasuga. See on seotud protsessiga Pavlovi konditsioneerimine kus neutraalne stiimul (nagu sõna) on seotud tasuga (maius). Nii õpib ta oma nime ära tundma, elementaarseid käske täitma ja aru saama, mis tema keskkonnas on lubatud ja mis mitte.

Sotsialiseerumine on kutsikate õppimise oluline aspekt. 3–16 nädala jooksul on oluline teda kokku puutuda erinevate keskkondade, inimeste ja loomadega, et arendada tasakaalustatud sotsiaalseid oskusi. Kutsikas õpib ära tundma teiste koerte sotsiaalseid signaale, nagu mänguviis, suhtlemine ja hierarhia austamine. Kutsikas, kes pole sel perioodil piisavalt sotsialiseerunud, võib täiskasvanuna välja arendada agressiivse või kartliku käitumise.

Teine vaimne võime, mis kutsikatel kiiresti areneb, on probleemide lahendamine. Kuigi nende ajud on alles noored, näitavad kutsikad, et nad suudavad lahendada lihtsaid mõistatusi, leida peidetud toitu või mõista, kuidas interaktiivsete mänguasjade abil tasu saada. Vaimselt hästi stimuleeritud kutsikal on õppimisega lihtsam. Kutsikate õppimist soodustab mänguline suhtlemine, mis võimaldab neil keskkonda uurida, samal ajal meelt ergutades.

Emotsioonide ja käitumise suhe

Kutsika vaimne areng on tihedalt seotud tema emotsioonidega. Näiteks stressis või ärevil kutsikal on raskusi õppimisega või keskkonnaga kohanemisega. Stress võib kutsikate mälu ja õppimisvõimet negatiivselt mõjutada, muutes turvalise ja stimuleeriva keskkonna nende arenguks hädavajalikuks.

Nagu inimesed, tunnevad kutsikad emotsioone ja püüavad neid juhtida. Kui nad seisavad silmitsi uue või stressirohke olukorraga, näiteks agressiivse koera või valju müraga, aktiveerib nende aju “võitle või põgene“. Nende emotsioonide juhtimise õppimine on osa küpsemisprotsessist. Positiivsete kogemuste ja tugevnemise abil saab kutsikas õppida neid emotsioone tasakaalustatumalt juhtima, muutudes mugavaks täiskasvanud koeraks.

THE mäng on üks olulisemaid viise, kuidas kutsikad õpivad ja arendavad oma kognitiivseid ja sotsiaalseid oskusi. Kui kutsikas mängib, arendab ta motoorseid oskusi, õpib kontrollima keha ja tugevdab lihaseid. Kuid mäng stimuleerib ka tema aju. Regulaarselt mängivatel kutsikatel arenevad täiskasvanuna paremad sotsiaalsed ja kognitiivsed oskused. Mängus on palju suhtlemist, palle või toidumõistatusi, aga ka ja ennekõike oma peremehe ja tema perega.

See, mis kutsika peas toimub, on keeruline. Nende arenev aju on pidevalt arenev õppemasin, mille kujundavad nende kogemused, emotsioonid ja suhtlus. Kutsika aju plastilisus võimaldab tal kiiresti kohaneda keskkonnaga, luua sügavaid emotsionaalseid kiindumusi ja õppida vajalikke oskusi eeldusel, et saate kasu soodsast keskkonnast. Nüüd mõistate koerte koolituse heade tavade õppimise tähtsust.

Autor: Laetitia Cochet – avaldatud 29.09.2024