Meie Prantsuse mägede sümboolne raisakotkas, see raisakotkas armastab surnud loomade korjuseid. Habemega raisakotkas võlgneb termini habeme füüsilisele tunnusele: tema noka alla ulatuv suletupp. Lähivõte musta habemega röövlinnust. Habekaku perekond Habekakk (Gypaetus barbatus barbatus) on üks neljast Prantsusmaal levinud raisakotkaste liigist. See kuulub Accipitridae perekonda, mis koondab 69 perekonda ja 260 liiki ööpäevaseid röövlinde. Neil kõigil…
Category Archives: Metsloomad
Metsloomad elavad meie planeedi kõige kaugemates ja hingematvamates kohtades alates tihedate vihmametsade sügavusest kuni tohutute savannitasandikeni. Need olendid köidavad meie kujutlusvõimet oma tohutu ilu, jõu ja kohanemisvõimega, et oma looduslikes elupaikades ellu jääda. Võtke hetk ja kujutage ette majesteetlikku lõvi, kes vargsi oma saaki jälitab, või elegantset kaljukotkast, kes hõljub kõrgel karmide mägede kohal.
Metsloomade puhul on aga rohkem, kui esmapilgul paistab. Neil on oluline roll ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Näiteks, kas teadsite, et mesilased ei ole ainult meetootjad, vaid ka olulised tolmeldajad, kes vastutavad ühe kolmandiku ülemaailmsest põllukultuuride tootmisest? Samamoodi ei aita röövloomad, nagu hundid, mitte ainult kontrollida rohusööjate populatsioone, vaid kujundavad jahikäitumise kaudu ka ökosüsteeme. Mõistes neid keerulisi liikidevahelisi seoseid, mõistame sügavamalt looduses eksisteerivat keerulist eluvõrgustikku.
Kõigi nende erakordsete omaduste ja ökosüsteemide panuse hulgas köidab meid metsloomade puhul võib-olla nende võime kohaneda ja ületada emakese looduse poolt neile seatud väljakutsed. Alates karude talveunerežiimidest karmidel talvedel kuni maskeerimismehhanismideni, mille kameeleonid kasutavad kiskjate eest kaitsmiseks – iga liik on tuhandete aastate jooksul välja töötanud oma ainulaadsed oskused. Nende uskumatute kohanduste uurimine annab meile pilguheit evolutsiooni enda aluseks olevale leidlikkusele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et metsloomad jäävad inimkonnale pidevaks imestamise ja inspiratsiooniallikaks. Püüdes kooseksisteerida nende suurepäraste olenditega, jätkame oma teadmiste laiendamist nende kohta, töötades samal ajal nende kaitsmise nimel selliste ohtude eest nagu elupaikade kadumine ja kliimamuutused. Pidage meeles: iga mürina või piiksu taga peitub lugu, mis ootab uurimist – taltsutamatu maailm, mis ootab avastamist!
17
okt.
okt.
Monitorsisalikud moodustavad sisalike perekonna ainsa perekonna Varanidae. Need on roomajate klassi sisalikud, kellel on kahe eraldi otsaga keel (kahepoolne keel) ja enamik neist on suured. Suurim omataoline Varanus on Komodo draakon (Varanus komodoensis), mida nimetatakse ka Komodo Monitor Lizardiks, mis on oma nime saanud ühe Indoneesia saare järgi, kus seda leidub. Suumige sisse maailma suurim…
17
okt.
okt.
Hunditaolise koera nõbu šaakal on metsik kiskja, kes tuli Ameerikast miljoneid aastaid tagasi. Kohtumine koeraga, kes hiljuti ja loomulikult sisenes Prantsusmaa territooriumile. Šaakal koloniseeris maailma Šaakalid on koerlased, mittetõmmatavate küünistega lihasööjate imetajate perekond, kes asustasid Põhja-Ameerikat nelikümmend miljonit aastat tagasi. Loomad rändasid Alaskast Siberisse praeguse Beringi väina kaudu, mis tol ajal veel vee alla ei…
17
okt.
okt.
Euroopa valgetest kahlamislindudest on võimalik segi ajada haikur, suur- ja karjahairu. Neid hoolikalt jälgides saame kolm liiki tuvastada. Haigur või haigur, sama perekond Väike haukur (Egretta garzetta), haikur (Egretta alba alba) ja veisehaigur (Bubulcus ibis) on kolm kahlavat lindu, kes kuuluvad seltsi Pelecaniformes ja perekonda Ardeidae. DNA analüüside põhjal peetakse haigrut, kes varem kuulus perekonda…
17
okt.
okt.
Palvetav mantis on putukas, kes on tuntud nii oma elegantse silueti kui ka eriliste harjumuste poolest, eriti kui tegemist on paljunemisega! Ta hindab soojust ja toitub aias leiduvatest putukatest, ohustamata seejuures inimesi ega kõrvalisi inimesi. Teisest küljest on selle meessööja maine tõsi, naine õgib teo ajal oma partnerit. See julmus pole aga põhjuseta, sest see…
17
okt.
okt.
Krokodill, alligaator, kaiman… Kui me sellest midagi ei tea, kutsume seda tüüpi looma krokodilliks, kuigi ta ei pruugi seda olla. Need on munasarjalised ja lihasööjad veeroomajad, kes elavad planeedi troopilistes ja subtroopilistes piirkondades. Need on morfoloogiliselt üksteisele lähedased ja erinevused on üsna väikesed. Morfoloogilised erinevused krokodilli, alligaatori, kaimani ja ghariali vahel Bioloogias toimub loomade määramine…
17
okt.
okt.
See villase karva ja suurte ümarate silmadega naljakas loom veedab oma päevi puuõõnsustes magades. Kinkajou, mis meenutab kukkurlooma, kellega tal pole sugulust, on jäänud loodusteadlaste seas pikka aega mõistatuseks. Suumi sisse lihasööja, kes tarbib peamiselt taimi! Kinkajou, pikka aega liigitamatu Kinkajou (Potos flavus) kuulub sugukonda Procyonidae, nagu kährik, punane panda ja kasukas. Loom on pikka…
17
okt.
okt.
Sinitihane (Cyanistes caeruleus) on meie aedades levinud väga ilus lind. See väike pääsulind kuulub Paridae perekonda. Tema sulestik koosneb väga ilusatest värvitoonidest, sealhulgas suurepärasest sinisest, hiirehallist, lumivalgest peast ja kanaarikollasest rinnal. Sinitihane on istuv, kui ta ei ela põhjas. Tea, kuidas sinitihast ära tunda Sinitihase äratundmiseks tuleb alustuseks vaadata tema pea ülaosa, mis on sinise…
17
okt.
okt.
Päikesepaisteliste päevade ja terrassil või rõdul söömise korral tulevad meile lähemale putukad, keda meelitab valgus või toit. Vaatamata valvsusele ja ettevaatusabinõudele saame mõnikord nõelata. Millega me siis riskime ja kuidas peaksime reageerima? Miks ja kuidas nõelavad herilased, mesilased ja sarvekesed? Herilased ja sarvekesed nõelavad, et neutraliseerida väikesed putukad, millest nad toituvad. Kuid nad nõelavad, nagu…
17
okt.
okt.
Ta päevitab, liikumatult madalal seinal. Võite talle lähedalt läheneda, kuid viimasel hetkel põgeneb ta välgust kiiremini. Külmavereline loom, seinasisalik vajab sooja. Niisiis, ta näitab oma nägu kohe, kui rahu taastub. Esitlus. Segane kleit Seinasisalik (Podarcis muralis) on Euroopas väga levinud väike liik. Selle suurus jääb vahemikku 12–20 cm ja sellel on sihvakas siluett: pikk pea,…