Category Archives: Metsloomad

Metsloomad elavad meie planeedi kõige kaugemates ja hingematvamates kohtades alates tihedate vihmametsade sügavusest kuni tohutute savannitasandikeni. Need olendid köidavad meie kujutlusvõimet oma tohutu ilu, jõu ja kohanemisvõimega, et oma looduslikes elupaikades ellu jääda. Võtke hetk ja kujutage ette majesteetlikku lõvi, kes vargsi oma saaki jälitab, või elegantset kaljukotkast, kes hõljub kõrgel karmide mägede kohal.

Metsloomade puhul on aga rohkem, kui esmapilgul paistab. Neil on oluline roll ökoloogilise tasakaalu säilitamisel ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel. Näiteks, kas teadsite, et mesilased ei ole ainult meetootjad, vaid ka olulised tolmeldajad, kes vastutavad ühe kolmandiku ülemaailmsest põllukultuuride tootmisest? Samamoodi ei aita röövloomad, nagu hundid, mitte ainult kontrollida rohusööjate populatsioone, vaid kujundavad jahikäitumise kaudu ka ökosüsteeme. Mõistes neid keerulisi liikidevahelisi seoseid, mõistame sügavamalt looduses eksisteerivat keerulist eluvõrgustikku.

Kõigi nende erakordsete omaduste ja ökosüsteemide panuse hulgas köidab meid metsloomade puhul võib-olla nende võime kohaneda ja ületada emakese looduse poolt neile seatud väljakutsed. Alates karude talveunerežiimidest karmidel talvedel kuni maskeerimismehhanismideni, mille kameeleonid kasutavad kiskjate eest kaitsmiseks – iga liik on tuhandete aastate jooksul välja töötanud oma ainulaadsed oskused. Nende uskumatute kohanduste uurimine annab meile pilguheit evolutsiooni enda aluseks olevale leidlikkusele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et metsloomad jäävad inimkonnale pidevaks imestamise ja inspiratsiooniallikaks. Püüdes kooseksisteerida nende suurepäraste olenditega, jätkame oma teadmiste laiendamist nende kohta, töötades samal ajal nende kaitsmise nimel selliste ohtude eest nagu elupaikade kadumine ja kliimamuutused. Pidage meeles: iga mürina või piiksu taga peitub lugu, mis ootab uurimist – taltsutamatu maailm, mis ootab avastamist!

Jäälind, keda vaadelda meie jõgede ja veekogude serval

martin pecheur 071426 650 400

Jäälinnu tunneb kergesti ära nii kauni sinise ja oranži värvi kui ka pistoda kujuliselt lõigatud sirge noka järgi. Nagu nimigi ütleb, on kalatoiduline lind silmapaistev kalamees. Kahte liiki jäälind Jäälind on väike türkiissinise ja oranži sulestikuga kalatoiduline lind, kes elab veekogude läheduses maailma troopilistes ja parasvöötmes. See kuulub Alcedinidae perekonda, kus on 19 perekonda ja…

Röövik rongkäigus: kes see on? Mida teha ärrituse korral?

chenille processionnaire 062323 650 400

Röövik kujutab oma tugevalt kipitavate karvade tõttu ohtu inimestele ja loomadele. Putukate poolt vabanev ärritav aine põhjustab kahjustatud piirkondades tugevat ärritust. Kui amputatsioon on mõnikord vältimatu, võib see olla ka eluohtlik. Kes on rongkäigu röövik? Pruun oranžide toonidega, musta triibuga tagaküljel, männi rongkäigu röövik (Thaumetopoea pityocampa) on liblikavastne seltsi liblikate seltsi ja sugukonda Notodontidae kuuluv…

Anakonda: kõik, mida peate selle hiiglasliku mao kohta teadma

anaconda jaune 103150 650 400

Anakonda on madu, kes lummab nii palju, kui suudab hirmutada. Seiklusromaanides või filmides sageli tsiteeritud, kujutatakse teda sageli kui kohutavat troopiliste metsade kiskjat, kes ei jäta oma saagiks mingit võimalust; samuti öeldakse, et see on maailma suurim madu. Kuid kas kõik need väited on tõesed? Kas autorid ei kipu selle loomariigi monumendiga liialdama? Seda näeme…

Talvel valge karvaga polaarrebane või sinirebane

renard polaire 081242 650 400

Polaarrebast ehk sinirebast eristab ülev valge karv, mida ta talvel kannab. Väike, kuid vastupidav koer talub ekstreemseid ilmastikutingimusi, mida iseloomustab temperatuuride langemine -50 kraadini. Keskenduge planeedi kõige ebasõbralikuma piirkonna elanikule. Polaar-, sinine-, arktiline või isatisrebane polaarrebane (Vulpes lagopus) kuulub kiskjaliste seltsi ja koerlaste sugukonda. Looma nimetatakse ka arktiliseks rebaseks, lumerebaseks, isatisrebaseks või sinirebaseks. Meie laiuskraadidel…

Sinikaelpart, väga levinud part

canard colvert 085901 650 400

Kõige tavalisem part meil ja mujal maailmas, kus ta elab, on sinikaelpart. Selle teaduslik nimi on Anas Platyrhynchos. Seda leidub nii avamaal üksikutel tiikidel ja järvedel kui ka linna keskel linnaparkides. Sinikaelpart on tibupart, sest ta elab igasugustel veekogudel. Sinikael-pardi füsiognoomia Täiskasvanud sinikaelpart on halli sulestikuga. Selja ülemised osad on tumehallid. Tagant ja osa tiibadest…

Pikliku kehaga must herilane ehk müürherilane

guepe noire 083258 650 400

Musta herilast ei saa oma pika saleda kehaga segi ajada hariliku herilasega. Lisaks õhukesele mustale siluetile eristab liiki pesa ehitusviis. Tehnika, mis teeb temast müüritise eksperdi! Must herilane, müürsepp või skelifroon Musta herilast ehk müürherilast nimetatakse ka skelifroniks. Ta kuulub seltsi Hymenoptera ja perekonda Sphecidae. Kuigi Prantsusmaal on tuhandeid endeemilisi liike, toodi kaks kogemata Ameerikast…

Miks ja kuidas kameeleon värvi muudab?

cameleon 072403 650 400

Kameeleon on hämmastav roomaja, kes on erinevatel põhjustel võimeline väga lühikese aja jooksul värvi muutma. Selle tulemusena on mõiste kameeleon juba pikka aega olnud igapäevakeeles ja sellele on antud väga paljastav kujundlik tähendus, eelkõige selleks, et tähistada inimest, kes muudab oma meelt, lähtudes sellest, millist huvi ta sellest saada võib… see tähendab! Vaatame, millist kasu…

Punane panda: kuidas ja kus ta elab? Kõik, mida pead teadma punase panda kohta

panda roux 1 105755 650 400

Punane Panda, Hiinas hüüdnimega tulirebane, kannab uhket punast mantlit. Kuigi see liigitatakse lihasööjaks, toitub ta peamiselt bambusest ja muudest taimsetest toitudest. See Aasia mägimetsade elanik kannatab kohutava metsaraadamise tõttu. Lisaks on tal väga raske inimeste kõrval elada ja ta maksab NAC-turu eest hinda. Euroopa vangistuses kasvatamise kava (EEP), millest Väike Panda 1985. aastal kasu sai,…

Kas Aasia lepatriinu (sageli must) on invasiivne liik? Kas me peaksime muretsema?

coccinelle asiatique 063042 650 400

Kas invasiivsena kirjeldatud liik peaks tingimata muret tekitama? Kuidas saame oma skaalal tegutseda selliste liikide vastu? Aasia lepatriinu on üks neid mujalt pärit liike, keda võime oma aias üha sagedamini jälgida. Millised on sellise kohaloleku tagajärjed ja milliseid meetmeid tuleks võtta? Meeldetuletused selle kohta, mis iseloomustab invasiivset liiki Mõisted “invasiivne” ja “invasiivne”, kuigi lähedased, ei…

Merekilpkonnad: millised on peamised merel elavad kilpkonnaliigid?

tortue marine 071709 650 400

Olenevalt veest tulevad merikilpkonnad tavaliselt välja vaid munema. Alates väikseimast (45 kilo Olive Ridley kilpkonnal) kuni suurimani (400 kilo Kilpkonnal Leatherback) on seitse liiki asustanud meie ookeane 150 miljonit aastat. Enamikku neist ähvardab väljasuremine. Nahast seljatugi merikilpkonnale Merikilpkonnad on Chelonioidea superperekonna suurimad esindajad. Erinevalt maismaa liikidest, millel on soomused, on merikilpkonnade seljad tavaliselt paksust nahast,…