Kuidas taltsutada metskassi või hulkuvat kassi?

Metskass ja hulkuv kass on täiesti erinevad. Seetõttu ei tohiks neid segi ajada. Kas mõlemat on võimalik taltsutada? Kindlasti mitte, kui tegemist on metskassiga. Mis puutub hulkuvasse kassi, kes on ammu taastanud oma täieliku vabaduse, siis sellele võib õige suhtumise korral läheneda või isegi taltsutada. Need on kassid, kes on üldiselt inimeste suhtes ettevaatlikud. Väikseimgi viga nende suhtes võib kahjustada mis tahes lähenemisviisi. Teeme sisseregistreerimise.

Metskass: eripära

Ärge tehke viga: metskass (Felis silvestris silvestris) ei ole kodukass. Välimuselt meenutab ta oma tabby kasukaga väga palju alleekassi, selle erinevusega, et ta on palju suurem ja massiivsem kui enamik kodukasse.

Harva 10. eluaastani elav metskass võib ulatuda 80 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 8 kg. See istub üsna lühikestel jalgadel ja selle suured jalad on palju imposantsemad kui omad Felis silvestris catus, ehk siis kodukass. Teisest küljest on selle varvaste arv identne: viis ühe esijala kohta ja neli tagumise jala kohta koos padjandite, ülestõstetavate küüniste ja eesmiste küünistega.

Välja arvatud suvel, kui tiigri karv on kõige vähem tihe, kannab ta ülejäänud aasta paksu karva kuni järgmise sulamiseni, mis toimub kevadel. Selle tunneb ära selle musta joone järgi, mis kulgeb mööda selgroogu küljelt küljele, kuni sabaotsani, mis on samuti väga põõsas, ja seda ümbritsevate mustade rõngaste järgi. Metskassil on alati tabby kasukas. Pole punkte ega laike nagu paljudel kodukassitõugudel.

Metskassil on valged vibrissid, üsna pikad kolmnurksed kõrvad, mille otsas pole kunagi selliseid harju, nagu näiteks ilvesel. Tal on ka kolmkümmend väga teravat hammast ja tema väike koon on üleni roosa.

Metskass on suur üksildane, kes on eriti aktiivne öösiti. Ta jahib putukaid, kahepaikseid, hiiri, rotte, põldhiiri ja üldisemalt kõiki tema elupiirkonnas ringi liikuvaid väikenärilisi, sisalikke, oravaid, metsiküülikuid ja jäneseid. Ta ei põlga ära mõnda lindu ja on valmis hea jõekala püüdmiseks jalad märjaks tegema.

Kergesti ehmunud, ei lase ta endale kergelt ligi. Nagu meie kodukass, tõstab ta vaenlasena näiva eemale peletamiseks karva üles, pöörab selja, sülitab, näitab hambaid ja miau. Eriti võib teda kohata õhtuhämaruses väljasõidul alusmetsas, lehtmetsades, kus talle meeldib elada, sest ta tunneb end seal kahtlemata turvaliselt.

Metskass võib kahekuulise tiinuse järel ilmale tuua kuni kuus kassipoega, kusjuures aastas on ainult üks pesakond. Harvadel juhtudel võib aga aprillist septembrini välja kanda kaks pesakonda. Emane metskass, erinevalt isasest, veedab palju aega oma poegade kasvatamisel, kuni nad saavad oma viienda elukuud. See on nende jaoks eriline aeg, sest nad õpivad emast täiesti sõltumatuks saama. Isased kassipojad saavad suguküpseks vähemalt 1 aastaseks, emased kassipojad aga veidi varem.

Metskass: püüdmine on seadusega keelatud

Prantsusmaal on vähestel meist õnn metskassi imetleda, sest see loom on meil suhteliselt haruldane. Teisest küljest on see levinud Ida-Euroopas, kuid nagu paljud metsloomad, kaob see meie maastikelt järk-järgult kogu maailmas intensiivistuva metsaraie tõttu. See kannab ka kohalike jahimeeste tegevuse ja autode arvu kasvu, mis tapavad igal aastal kümneid metskasse. See on ka mõnede röövloomade, nagu rebane, konnakotkas ja hermeliin, saak. Seda kassi on raske taltsutada, kui üldse. See on tänapäeval Euroopa meetmetega kaitstud ja metskassi püüdmine on keelatud.

Hulkuva kassi taltsutamine

Hulkuva kass on väljend, mida kasutatakse kodukassi tähistamiseks, olenemata selle tõust, kes on inimestega harjunud ja elab pärast hülgamist, hulkumist või peremehe surma peaaegu metsikus olekus. Hulkuva kass võis sündida ka looduses ja kokkuvõttes inimestega väga vähe kokku puutunud. Seetõttu on tal esivanemate harjumused, ta toidab end täiuslikus autonoomias jahipidamise ja kalapüügi kaudu. Enne kui proovite taltsutada hüljatuna näivat kassi, tuleb esmalt välja selgitada, kas tegemist on metsiku kassi või hulkuva kodukassiga.

Seejärel võime proovida läheneda sellele järsult ja nõudmata, eriti kuna loom võib tunda end rünnatuna ja püüda end kaitsta. Kui tegemist on kassiga, kes kunagi peres elu tundis, ei tohiks kaua aega kuluda, enne kui ta paitamise leppib, kõige rohkem kaks-kolm päeva. Ettevaatlikkus on siiski vajalik, sest pärast oma metsiku instinkti taasavastamist ei pruugi ta isegi piisava aja möödudes taluda pere laste kallaletungi ja see võib minna väga halvasti.

Parim viis hulkuva kassi taltsutamiseks on anda talle iga päev süüa ja vett, asetades ta kausid majast välja, silmist eemale. Saame talle teha ka väikese varjualuse, kus talle ehk meeldib aeg-ajalt puhata. Ta saab süüa millal tahab ja harjub järk-järgult ümbritsevate kohtade, lõhnade ja müraga.

Lõpetuseks, võimalusel, on soovitatav ta veterinaararsti juurde toimetamiseks puuri panna. See võimaldab meil tema, tema vanuse ja tervisliku seisundi kohta rohkem teada saada ning lasta teda vaktsineerida ja tuvastada, kui ta seda veel ei tee. Kuid ülesanne tõotab tulla vaevaline ja üsna riskantne, kui väike kass on meeste läheduse suhtes väga vastupidav. Ainus lahendus jääb siis sellest vallamajale, loomaarstile või ühingule teada anda.