Kui sageli peaksite oma koera loomaarsti juurde viima?

Oluline on viia oma koer regulaarselt veterinaararsti juurde rutiinseteks visiitideks, lisaks muidugi hädaolukorras toimuvatele konsultatsioonidele. See meditsiiniline järelevalve on paljude haiguste ennetamiseks hädavajalik. Vaatame, kuidas korraldada oma koera igas vanuses veterinaarjärelevalvet, et kaitsta tema tervist kogu tema eluea jooksul, nagu praktikud on soovitanud.

Veterinaarkonsultatsioonide kalender koertele

Üldreeglina soovitavad veterinaararstid tungivalt korraldada regulaarseid kontrollikonsultatsioone. Sagedus varieerub olenevalt sellest, kas tegemist on kutsika, täiskasvanud koera või vanema koeraga.

Kutsika konsultatsioonide sagedus

Kuni 6 kuu vanuste kutsikate puhul peab loomaarst saama noorlooma üle vaadata kord 8 nädala jooksul.

6 kuust kuni 1 aastani soovitab veterinaar kontrolli konsultatsioone, sest nende sagedus varieerub olenevalt looma tõust, tema tervislikust seisundist, saadud või saadavatest vaktsiinidest ja seega ka teistkordsetest süstidest või vajalikest meeldetuletustest.

Täiskasvanud koerte konsultatsioonide sagedus

Koerte vaktsineerimine ei ole kohustuslik, välja arvatud erijuhtudel, kuid see on tungivalt soovitatav. Seetõttu peab loom igal aastal saama kordusvaktsineerimise, et olla kaitstud paljude haiguste eest ja see aitab vältida ka nende ülekandumist teistele koertele või isegi inimestele. Samas tuleb koerale teha ussirohtu vähemalt kord aastas.

Selle iga-aastase vaktsineerimiseks ja ussirohuks mõeldud konsultatsiooni ajal on omanikul täielik huvi paluda veterinaararstil teha kontrollvisiit, mis on omamoodi kontroll, mida need spetsialistid tungivalt soovitavad.

Vanemate koerte konsultatsioonide sagedus

Koerad sisenevad vanemasse kategooriasse erinevas vanuses sõltuvalt tõust, kuhu nad kuuluvad, nimelt:

• Väikest tõugu koertele alates 9. eluaastast,
• 8-aastaselt keskmist tõugu koertel,
• 7-aastaselt suurt tõugu koertel,
• Alates 6 eluaastast hiiglasliku tõugu koertele.

Vananemise märgid ilmnevad seetõttu enam-vähem varakult.

Vanem koer peab saama kasu spetsiifilisest jälgimisest, et elada oma vanaduspõlve võimalikult hästi, sest just sellel eluperioodil hakkab ta rohkem kokku puutuma rasvumise, diabeedi, katarakti, maksapuudulikkuse ja neerupuudulikkuse riskidega. või isegi näiteks südameprobleemid või isegi vähk. Tema liigesed muutuvad valusaks, nägemis- ja kuulmisteravus võib langeda ning nahaprobleemid süvenevad. Ka selles vanuses kannatavad vanad koerad teistest rohkem hambaprobleemide käes, mistõttu on nende hammaste tervist kindlasti vaja kontrollida.

Seetõttu pidagem meeles, et heas vormis eakat koera peab loomaarst vaatama iga kuue kuu tagant. Kuid kroonilise patoloogiaga eakale koerale tuleb loomulikult kasuks lähemad kontrollkäigud, mis võivad toimuda iga kolme kuu tagant või vajadusel isegi iga kuu ja veelgi tihedamini.

Loomaarst teab suurepäraselt oma väikese patsiendi tervislikku seisundit ja tema vajadusi jälgimise osas. Seetõttu on parem, kui koera omanik järgib arsti määratud konsultatsiooni ajakava ja järgib selle spetsialisti soovitusi.

Iga-aastasest kontrollist või hindamisest saadav kasu koerale

Kontroll ei ole mõeldud ainult haigetele või eakatele koertele. See on väga kasulik ka suurepärase tervisega koertele, isegi kui nad on veel noored. Ärgem unustagem, et teatud haigused arenevad salakavalalt, olenemata vanusest ja on esialgu asümptomaatilised.

Varajane diagnoosimine võimaldab looma võimalikult kiiresti ravida ja suurendab paranemisvõimalusi. See diagnoos on võimalik ainult siis, kui omanik viib oma koera loomaarsti juurde. See on osa koeraomaniku kohustustest, kes kohustub looma adopteerimisel hoolitsema tema tervise eest.

On oluline, et koer saaks käia kontrollis vähemalt iga kaheteistkümne kuu tagant. See iga-aastane kontroll on omamoodi täielik ülevaade, mis seisneb looma tervise jälgimises. Seda võib teha sagedamini nõrga tervisega koertel olenemata nende vanusest või isegi vanematel koertel. Seetõttu vaatab loomaarst läbi:

• kehatemperatuur,
• Vererõhk,
• Silmad,
• Kõrvad,
• Hambad,
• Kaal,
• Nahk,
• kopsud,
• Süda,
• Genitaaltrakt,
• kõht,
• Liigesed…

Tervisekontrolli kehtestamiseks teeb loomaarst erinevaid uuringuid ning vere- ja uriinianalüüse. Saadud tulemusi silmas pidades saab ta vajadusel koostada raviprotokolli.

Loomulikult on kontroll kulukas, kuid loomahaigekindlustus pakub ennetavaid meetmeid sisaldavaid pakette, mis võimaldavad loomaomanikule osaliselt või täielikult hüvitada tervisekontrolliks tehtud kulutused.