Kui kassi pole, tantsivad hiired: selgitused

Aastatuhandeid meest saatnud väike kodukass on inspireerinud kümneid populaarseid väljendeid. “Kui kassi pole, tantsivad hiired” on üks paljudest väljenditest, mis kutsub esile karvakera. Inimkäitumist kajastava vanasõna dešifreerimine, millega kohtame tänapäevalgi.

Mida tähendab väljend “kui kass on ära, siis hiired tantsivad”?

Piltlikult öeldes väljendab lause “kui kassi pole, siis hiired tantsivad” tõsiasja, et kui ülemus lahkub, teevad alluvad seda, mis neile meeldib; et kapteni äraolekul võtavad töötajad endale vabadused. On vähem kasutatud variatsioone, nagu „kass on läinud, hiired tantsivad” või „kui kass magab, siis hiired tantsivad.” Portugalis öeldakse „boss välja, pidupäev poes” (patrão fora, dia santo na loja) ja Hiinas “kui tiigrid mägedest puuduvad, saavad ahvidest kuningad” (shān zhōng wú lǎo hǔ, hú sūn chēng dà wáng).

Miks me ütleme: “Kui kass on ära, siis hiired tantsivad”?

Kassi, mida on kasutatud toiduainete kaitsmiseks näriliste eest, on kodustatud juba antiikajast. Kass levis kogu Euroopas keskajal, kus põllumehed hindasid teda kõrgelt roti omaduste tõttu, mis on paremad kui märtrid ja tollal kahjurite küttimiseks kasutatud geenid. Näriliste püüdmine on kirjutatud kassi DNA-sse, nagu viitab tolleaegne ütlus: “Kes on sündinud kassiks, jookseb hiirte järele”. Teades, et nad on saak, on hiirtel välja kujunenud instinkt olla kasside suhtes ettevaatlik ja peita end kohe, kui vaenlane on lähedal. Aga kui kass piirkonnast lahkub, tulevad väikesed terava ninaga imetajad kohe oma aukudest välja. Muidugi hiired ei tantsi, kuid nad kasutavad võimalust toitu otsides vabalt mööda maja ringi hulkuda.

Kui ülemust pole, siis töötajad tantsivad?

Kui kassi pole, tantsivad hiired – seda käitumist täheldame ka inimestel. Metafoor viitab sellele, et autoriteedi puudumisel, millele indiviid tavaliselt allub, on kalduvus “lõtvusele” või isegi tootlikkuse langusele. Fraasi kasutatakse igas kontekstis, mis hõlmab võimukandjat (tööandjad, hierarhilised ülemused, õpetajad, vanemad jne), kellele inimesed (töötajad, alluvad, õpilased, lapsed jne) peavad alluma. “Isanda teekond, sulase pulm” öeldi näiteks 18. sajandil. Nähtust esineb igal ajal ja igas vanuses: koolinoored lähevad ärevile, kui õpetaja selga keerata, õpilaste klass tekitab korraks üksi jätmisel pandemooniat, teismelised korraldavad vanemate lahkumise ajal peo… Kokkuvõtvalt võib öelda, et väljend “Kui kassi pole, tantsivad hiired” viitab reeglite rikkumisele järelevalve puudumisel.

Kust tuleb väljend “kui kass on ära, siis hiired tantsivad”?

Nagu varemgi näha, oli keskajal maapiirkondades tavaline, et talupoegadel oli kodus kass, kes hävitas viljavarusid närivaid närilisi. Tähelepanek, et seal, kus kassi pole, ilmub hiir, ilmus prantsuse keelde 13. sajandil vanal kujul: “Kus kass on, seal hiir paljastab”. Hiireballett esitas oma esimese koreograafia 1582. aastal Jean Antoine de Baïfi luuletuses: “Kui kass puudub, tantsivad hiired”. Kaks sajandit hiljem inspireeris pilt prantsuse autorit Arnaud Berquinit, kes kirjutas oma raamatus L’ami des enfants: “Kui kass on kodust väljas, tantsivad hiired laua all.”

Kuidas sündis väljend “kui kass on ära, siis hiired tantsivad”?

Nagu paljud prantsuskeelsed väljendid, on “kui kassi pole, siis hiired tantsivad” on sajandite jooksul arenenud. Tegelikult läbis see fraas enne praeguse kuju saamist mitu varianti ja määratlust. Aastal 1859 defineeriti fraas “kui kass on kodust väljas, on hiirtel ja rottidel oma hooaeg” järgmiselt: “Seal valitseb korralagedus, kus isandad, kohtunikud ei säilita rahu” (Lisa täiendussõnastikule isa Mozini prantsuse ja saksa keel). Teiste 19. sajandi keeleteadlaste jaoks tähendas väljend “puudub kass, tantsivad hiired” “peremehe või juhendaja puudumisel lõbutsevad, segavad või ajavad korrarikkumisi need, keda tema kohalolek korras hoidis” (Vanasõnad, ütlused ja erinevad väljendid kasside ja koerte kohta, 1885). Sama allikas juhib tähelepanu Picardie ütlusele “Kui che cats is in the guernier, chés mice dans’tent”, mida ei tundu olevat kasulik tõlkida!

Kirjandus: kui kassid ja hiired teevad nii, nagu tahavad

Tegelikkuses kasutatakse väljendit “kui kassi pole, siis hiired tantsivad” kirjanduses harva. Eilsest tänaseni on autorid eelistanud väljendit omastada, mitte kasutada “standardiseeritud” valemit. Allolevad väljavõtted näitavad seda:

• “Ah! ah! sa tähistasid oma vennapoega, see on hea, väga hea, see on väga hea! ütles ta kogelemata. Kui kass jookseb katustel, tantsivad hiired põrandatel. » (Honoré de Balzac, Eugénie Grandet, 1834);
• “Ta polnud siin; ja kui kasse pole, peavad hiirtel pidu…” (Émile Richebourg, L’enfant du faubourg, 1836);
• “Ja siis, kui kassi pole, tantsivad hiired muidugi, aga kass annaks neile igavese hingetõmbe, kas nad tantsiksid ikka või jääksid tüütu turvatundega magama? » (Louis-René Des Forêts, Lastetuba, 1960);
• «Kui eesriie ööseks ette tõmmati, lahkus meie ema toast. Kui kassid on läinud, tantsivad hiired. Lauraga tegime päris ulaka paari! » (Catherine Paysan, Les Feux de la Candlemas, 1966).