Koera omamine: mida see väljend tähendab?

“Koera omamine” on üks haruldasi väljendeid, mis kutsub meelitavalt esile sõna “koer”. Sellest artiklist saame teada kõike selle 19. sajandil ilmunud idiootsuse kohta: selle tähenduse, tekke, arengu. Samuti näeme, miks enamikul koertele viitavatel väljenditel on halvustav tähendus: “koera valu”, “koeraaeg” või isegi “koeraelu” on mõned näited. “Koera omamine”: mõneti kavala päritoluga väljendi dešifreerimine.

Mida tähendab väljend “oma koer”?

“Avoir du chien” on prantsuskeelne väljend kõnekeelest, mis tähendab olema võrgutav, atraktiivne. Pange tähele, et seda fraasi kasutatakse kõige sagedamini naise kohta. Täpsemalt öeldes ei piirdu “koera omamine” ainult füüsilise iluga. Prantsuse keele spetsialistide jaoks peate näitama teatud klassi ja kohalolekut. Inimesel, kellel on koer, on meeldiv kehaehitus, mis on segatud “pisike asjaga”, mis tõmbab teiste tähelepanu. Näo kaunitele omadustele tuleb lisada elegantne kandevõime, karismaatiline isiksus, mis annab inimesele vastupandamatu võlu. Siin on 2 näidet väljendi kasutamisest:

• “Aga sa võid mulle öelda, mida sa tahad, ma arvan, et tal oli koer Valérie, keda sellel väikesel köietantsijal või lõvitaltsutajal ei olnud. (Catherine Colomb, Inglite aeg, pead või näod, 1962);
• “Ma nägin teda korra. Tumedate juustega, ilus ja isegi parem kui ilus: ta näeb hea välja. (Marguerite Yourcenar, Archives du Nord, 1977).

Kust tuleb väljend “on koer”?

Enne väljendi “koera omama” ilmumist kasutati 15. sajandil sõna “koer” omadussõnana, ülekantud tähenduses “kelm”. Analoogia pärineb itaalia sõnast “canaglia”, mis tähendab “koerte grupp”, mis on tuletatud ladinakeelsest sõnast “canis” (koer). Nimelt asendas see “canaille” vana prantsuskeelse termini “chienaille”, mille esinemist on tõendatud 12. sajandil. Inimese ulaka iseloomu esilekutsumiseks kasutatud koerakujutist leiab Jean-Joseph Vadé (1720-1757) luuletusest: “Sa arvasid, et olen oma väikese koera välimusega nii kena”. Tsitaat pärineb Poissardsi teostest, mis on prantsuse näitekirjaniku leiutatud kirjandusžanr, mis tugineb Halles de Paris’i heeringakeelele.

Kas koera olemasolu tähendab tsinki omamist?

Pidime ootama 19. sajandi lõpuni, et näha, kuidas meie näoilmele lisandub võrgutamise mõiste ja pisut kaabaka võlu. “Pariisis, kui naine ütleb, et ta on ilus, et tal on šikk, tsink või koer, võtavad kõik oma sõna ja lahvatavad leeki,” kirjutas Prosper Mérimée 1870. aastal oma kirjas Madame of Beaulaincourtile. Mis puutub Lucien Rigaudi, siis ta annab fraasile “tsinki omada” järgmise definitsiooni: “See tähendab tasakaalukust, elegantsi, tähendab, et koeral on ühe kraadi võrra rohkem.” (Pariisi žargooni sõnaraamat, 1878). Lõpuks ütleb Charles Virmaître, slängi sõnaraamatu Fin-de-siecle (1894) autor, „näib, et me ei ütle enam šikk. See on rokokoo. See on kodanlik. Ja kui naisel on stiil ja elegants, siis me ütleme, et tal on tsinki.

Kas väljendil “on koer” on muid tähendusi?

19. sajandi lõpupoole hakati kasutama väljendit “koera omama” ka praegusest veidi erinevas tähenduses. Niisiis:

• Vennad Edmond ja Jules de Goncourt kasutavad sõna “koer”, et kutsuda esile karisma, indiviidi kohalolu, ilma et oleks aimugi ilust või võrgutusest: “Me võtsime eesmärgiks teha legendaarset Murgerit (…) Me ei rääkinud ainult tema andekusest, aga ka voorustest, südamest, koerast…” (Ajakiri, 1863);
• Oma 1880. aastal ilmunud romaanis Nana kasutab Émile Zola kunstnikust rääkides valemit “omada koera” tähenduses “demonstreerida hiilgavat annet”;
• Lõpuks, Georges Delesalle’i sõnaraamatus Argot-French & French-Argot (1896), “avoir du chien” tähendab “püha tule omamist, originaalsust”. Sama autori järgi tähendab “koer kõhus olla” “julge olla karmiduseni”.

Kas miski võib olla “koeralaadne”?

Nagu eespool nägime, kasutatakse väljendit “koera omamine” kõige sagedamini inimese kirjeldamiseks, kes võrgutab oma erilise ja määratlematu sarmiga. Kuigi see on marginaalne, võib selle kasutamist kasutada ka millegi kirjeldamiseks, nagu Léon-Paul Fargue meile oma romaanis Le Piéton de Paris (1939) demonstreerib: „See on ka öökabel, mida ma kõige paremini tunnen (… ) See on rohkem koera, rohkem hinge ja rohkem resonantsi. 1969. aastal laenas ka laulja-laulukirjutaja Léo Ferré oma kuulsas laulus “C’est extra” väljendi: “Nahkkleit nagu spindel/Mis oleks olnud koer ilma seda meelega tegemata/Ja sees nagu meremees/A tüdruk, kes kõigub ingliskeelset viisi”.

“Koera omamine”: väljend, mis läheb vastuollu?

Kõigist koeri metaforeerivatest idiootsustest on “koera omamine” erand, kuna sellel on positiivne konnotatsioon. Tõepoolest, määrajat “koer” kasutatakse üldiselt inimese või olukorra kvalifitseerimiseks alandaval viisil, millest annavad tunnistust järgmised väljendid: “koera tuju”, “koera valu”, “koera elu” ja “koera aeg”. “. Loomale omistatud negatiivne kuvand pärineb antiikajast. Tõepoolest, tema vastu suunatud põlgus kajastub juba umbes aastal 80 pKr, püha Matteuse evangeeliumis: “Ärge andke koertele pühasid asju,” ütles Jeesus. Keskajal ei tekitanud koer rohkem kaastunnet. Tänavatel risustatud jäätmetest toitudes nähti koera räpase ja ebapuhta olendina. Teised väljendid peegeldavad tema tähelepanu puudumist, nagu “kellegi kohtlemine nagu koera”, “kellegiga koer olemine” või isegi “ei ole hea koertele visata”. Selles halvustavate väljendite tulvas paistab “koera omamine” silma ja aitab taastada meie vana hea koerakese kuvandit.