Kassile keele andmine: selgitused

“Anna keel kassile” on üks paljudest väljenditest rahvakeeles, mis viitab kassile. Kust pärineb see lause, mida lapsed armastavad oma mõistatustes kasutada? Kui te ei tea selle päritolu, kutsume teid… andma oma keel kassile!

Mida tähendab väljend “anna kassile keel”?

Väljend “kassile keelt andma” viitab mõtte hülgamisele. Inimene annab kassile keele, kui ta tunnistab, et ei suuda probleemile lahendust leida, kui tunnistab oma jõuetust küsimusele vastata. Tunnistades oma puudusi, loobub ta püüdmast ära arvata mõistatuse, šaraadi või võrrandi võtit. “Kassile keele andmine” tähendab, et palute oma vestluskaaslasel vastata esitatud küsimusele. Näide: “Ma kardan, et olen kohustatud, nagu Prantsusmaal öeldakse, andma oma keele kassile, härra inspektor.” (Puck, 1906). Pange tähele, et välismaal ei eksisteeri seda väljendit sellisena, nagu see on, ja seda ei metaforiseerita loomade kujutistega.

Kust tuleb väljend “anna kassile keel”?

Väljend “anna kassile keel”, nagu me seda täna tunneme, ilmus alles 19. sajandil. Varem ütlesime loobumise idee väljendamiseks “viskake keel koertele”. Esimest korda leitakse 17. sajandil Madame de Sévigné lugudes: „Arva ära, mis see on, mu tütar, see asi maailmas, mis tuleb kõige kiiremini ja läheb kõige aeglasemalt, mis annab sulle kõige lähemale taastumisele. ja viib teid sellest kõige kaugemale, mis viib teid maailma kõige meeldivamasse olekusse ja mis takistab teil kõige rohkem seda nautimast, mis annab teile maailma kõige ilusamad lootused ja mis eemaldab selle mõju kõige rohkem. Kas sa ei osanud arvata? Kas sa viskad oma keele koertele? See on reuma. » Väljend, selle määratlus ja näide ilmusid Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu 6. väljaandes 1835. aastal: „Koertele keele alla viskamine tähendab loobumist proovimisest midagi arvata. Mul on võimatu sellele mõistatusele sõna leida, ma viskan oma keele koertele. »

Miks see väljend koera hülgas?

Väljend “viska keelega koera pihta” jättis halvustava mulje, koer on pikka aega peetud põlastusväärseks loomaks, kellele loobiti vaid lauajääke. Selle valemi mõte on võrrelda mõne teisega – ei ole hea koertele visata –, mis peab kedagi või midagi väärtusetuks. Georges Planelles usub oma teoses 1001 prantslaste lemmikväljendit, et “koertele keele viskamine” tähendas neile kõneorganist loobumist. Laiendusena järeldame, et kõnel pole väärtust ja see peegeldab teadmatust suutmatuse kaudu vastata. Alandava varjundiga väljend kadus järk-järgult mõne teise, vähem alandava kuvandi kasuks.

Miks võttis väljend kassi omaks?

Alain Rey ja Sophie Chantreau oletavad oma kujundlike väljendite ja lokatsioonide sõnastikus, et koera asendamine kassiga tuleneb väljendist “anna kassile oma osa”. Mis võiks ka dateerida üleminekut “viska”-lt “andmisele”. Aga miks see verbivahetus? Usaldusväärseid vastuseid ei anta, on ainult soovitused. Mõned keeleteadlased näevad selles soovi sõnu pehmendada, anda neile elegantsem käänd, kuna kassi peetakse koertest õilsamaks loomaks. “Anna oma osa kassile” on Burgundia valem, mis tähendab “loobuma”. Selle kasutamine, enamasti negatiivne, tähistab millegi nautimise fakti. Näide: „Jälle kõik naersid ja jõid, Hea Vanaema ei andnud kassile oma osa. » (Roger Rabiniaux, Levalloisi tänavad, 1964).

Kas kass teab, kuidas keelt hoida?

Alain Rey ja Sophie Chantreau kutsuvad oma väljendite sõnastikus esile kassi mainet, kes teab asju, kuid ei hoia keelt. Kasside jaoks, kes soovivad oma teadmisi näidata, on asjatundmatud kasulikum. Loomale annab rohkem au George Sand, kui ta kirjutab: “Mis ma sulle siin räägin, ma kardan väga, et sa pistad selle kassile kõrva; aga kui sa seda ei tee, siis ühel päeval kahetsed seda väga. » (La Petite Fadette, 1849). Kassile millegi kõrva panemine tähendab siinkirjutaja jaoks “sellele millegi usaldamist, mis oleks pidanud jääma saladuseks, unustusse”.

Miks kass ja mitte mõni teine ​​loom?

Väljend “kassile keelt andma” tähendab, et küsija (kass) teab asju, mida tema vestluskaaslane ei tea. Kassi flegma, selle arm annab talle tarkuse pildi. Ta on tähelepanelik, kuulab ära oma meistrid, kes usaldavad talle saladusi, mida ta ei avalda. Enesekindluse kaudu õpib kass palju asju ja tugevdab oma teadmisi. Teda nähakse kui kultuurlooma, kelle eruditsioon võimaldab vastata kõikidele küsimustele. See on üks hüpoteesidest, mis õigustab kassi sekkumist väljendisse “kassile keel anda”. See fraas ilmus alles Prantsuse Akadeemia sõnaraamatu 9. väljaandes 1992. aastal.