Kas kodukass võib loodusesse naasta?

chat sauvage 064628 650 400

Arutelufoorumites küsitakse mõnikord, kas kass saab ise hakkama. Seda tüüpi küsimusi võetakse üldiselt halvasti vastu, sest vestluskaaslased kujutavad küsimuse taga kiiresti ette plaani loobuda. Ilma tabuteta või soovita kasside hülgamist soodustada, saate seda artiklit lugedes teada, kas kodukass võib loodusesse naasta või mitte.

Tagasipöördumine loodusesse: millest me räägime?

Kodulooma osalisel või täielikul loodusesse naasmisel on nimi: seda nimetatakse marooninguks või metsistumiseks. See juhtub siis, kui lemmikloom on hüljatud või põgenenud. Mõiste pärineb orjuse aegadest: Ameerikas ja Lääne-Indias nimetati orja, kellel oli õnnestunud põgeneda, “pruuniks neegriks”.

Looma jaoks on tagasipöördumine tõeliselt metsikusse olekusse naasmine ellu kontekstis, kus Inimene puudub. Kuid on vahepealne seisund, kus loom areneb kontekstis, kus Inimene on väga kohal, ilma et keegi tema eest hoolitseks.

Kas kodukassid võivad loodusesse naasta?

Kass on üks neist liikidest, kes naaseb kergesti metsikusse olekusse koos hobuse, kitse ja seaga. Seejärel nimetatakse seda “jänesekassiks” või “hulkuvaks kassiks”.

Me suudame eristada linnakeskkonnas vabalt elavat kassi loomulikumas keskkonnas elavast kassist. Esimesel juhul leiab see kergesti toitu prügikastidest ja muudest jäätmehoidlatest. Teisel juhul peab kass taastama oma jahiinstinktid (see juhtub tavaliselt kiiresti), et püüda närilisi ja muid loomi, valguallikaid, mis suudavad rahuldada tema lihasööja dieeti.

Kass on oma olemuselt üksildane loom. Kassiomanikud on märganud, et nende kass eelistab olla üksi kodus, mitte reisida koos omanikuga võõrale territooriumile. Kassi loodusega kohanemine on olenevalt varasemast elustiilist enam-vähem lihtne: kui ta on elanud korteris, veetnud palju aega inimestega suheldes, on tal kergem, raske ja toob talle kaasa rohkem kannatusi kui iseseisev kass, kes elab majas ja kellel on soovi korral juurdepääs väljale.

Loodusesse naasvad kassid tekitab probleeme

Metskassid muutuvad kohalike liikide kiskjateks, ohustades neid ning kasside vohamine võib soodustada haiguste levikut. See on eriti problemaatiline, kui kassid on saartel ja laidudel. Reunionis on metskass ohuks ohustatud merelinnuliigile Barau jaanile. Guadeloupe’is ohustab see Väike-Antillide iguaane ja Prantsuse Polüneesias gallicolumba, tuviliste sugukonda kuuluvaid linde.

Prantsusmaal ei kuulu metskass enam nende liikide hulka, keda tohib küttida alates 1987. aastast, samuti pole ta olnud tõenäoliselt häirivate loomade nimekirjas alates 1988. aastast. Linnapea vastutab ainuisikuliselt kasside ekslemise kontrollimise eest. Nii nagu hülgamise eest, karistatakse ka ekslemise eest rahatrahviga. Iga hulkuva kassi võib punti võtta. Kui loom tuvastatakse, saab selle omanik selle tagasi võtta alles pärast naelatasude tasumist. 8 päeva pärast võib looma surmata või loomakaitseühingule üle anda. Hulkuvate kasside populatsiooni tõrjet saab teha ka Põllumajandusministeeriumist sõltuva marutaudipolitsei raames.

Teisest küljest, kas hulkuvat kassi saab adopteerida?

Hulkuva kassi võtmise edukus sõltub paljuski kassi iseloomust. Arutelu jääb lahtiseks: paljud eksperdid arvavad, et metskassi on praktiliselt võimatu taltsutada kauem kui viis elunädalat; kuid arvukad tunnistused inimestelt, kes on taltsutanud täiskasvanud hulkuvaid kasse, on nende arvamustega vastuolus. On hulkuvatele kassidele pühendatud ühinguid, mis võivad teid konkreetseid tehnikaid õpetades toetada teie hulkuva kassi võtmise projektis.

Tõeline metsik kass

Kas teadsite, et on olemas metskassi liik? Seda nimetatakse ka “metskassiks” ja see on ainus metsik kass, kes meie piirkondades elab. Oma kehapikkusega 45–75 cm ja saba pikkusega 21–38 cm on see pisut suurem kui enamikul kodukassidel. Ta elab suurtes metsades, mis on vaheldumisi niitudega tasandikel ja keskmägedes, Kirde-Prantsusmaal, Püreneedes ja Šveitsi lääneosas. Toitub närilistest ja küülikutest. Pikka aega kütitud, nüüdseks on see kaitse all. Metskass võib tappa 7000 närilist, see on inimesele kasulik, sest aitab kaitsta põllukultuure.

Jätka lugemist:  Võtke pimedus omaks nende 50 kurja kassinimega oma kaaslasele

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga