Hüpotüreoidism koertel: sümptomid, põhjused, ravi ja ennetamine

Kilpnäärme alatalitlus võib võrdselt mõjutada nii isas- kui ka emaseid koeri. Kuid see endokriinne patoloogia mõjutab peamiselt 3–8-aastaseid loomi ja teatud koeratõud puutuvad sellega kokku rohkem kui teised. Hüpotüreoidismil on erinevaid vorme: primaarne, sekundaarne, tertsiaarne, lümfotsüütiline türeoidiit ja idiopaatiline atroofia. Olenevalt selle vormist võivad koera omanikku hoiatada erinevad sümptomid. Selleks, et loom saaks usaldusväärselt diagnoosida ja loom saaks adekvaatset ravi, on hädavajalik konsulteerida loomaarstiga. Tehkem ülevaade sellest tõsisest haigusest, mille ennetamiseks pole vahendeid.

Mis on hüpotüreoidism ja millised on selle põhjused?

Kilpnääre on keha jaoks üks tähtsamaid näärmeid, nii koertel kui ka inimestel, kuna see reguleerib ainevahetust. See on hüpofüüs, tõeline juht, mis kontrollib kilpnääret. Kuid hüpotalamus võib mõjutada ka endokriinsete näärmete (nt hüpofüüsi ja kilpnäärme) nõuetekohast toimimist. Hüpotalamus asub aju südames. See osaleb paljudes tema poolt reguleeritavates elutähtsates funktsioonides, nagu uni, nälg, janu, ja stimuleerib endokriinset sekretsiooni.

Hüpotüreoidism on seega endokriinne haigus. See väljendub kilpnäärme hormooni taseme languses. Ainevahetus aeglustub, mis toob kaasa ka üldiste kehafunktsioonide aeglustumise.

Hüpotüreoidismil on erinevaid vorme, nimelt:

• Primaarne hüpotüreoidism: kilpnääre ei erita enam hormoone. See esmane vorm on sageli tingitud immuunsüsteemi talitlushäiretest. See on asümptomaatiline, see tähendab, et see ei põhjusta mingeid sümptomeid.
• Sekundaarne hüpotüreoidism: hüpofüüs ei erita enam piisavalt kilpnääret stimuleerivat hormooni ehk TSH-d, mistõttu kilpnääret enam ei stimuleerita,
• Tertsiaarne hüpotüreoidism: hüpotalamus ei erita enam türeotroopset hormooni (või türeotropiini vabastavat hormooni: THR), mille tagajärjeks on hüpofüüsi regulatsioonihäired ja seega ka kilpnäärme talitlushäired.

Harvemini on teatatud kahest muust kilpnäärme düsfunktsiooni vormist. See on :

• Lümfotsüütiline türeoidiit, mis avaldub siis, kui looma organism toodab antikehi, mis põhjustavad kilpnäärme rakkude hävimist. Haigus areneb 12–36 kuu jooksul ja alles siis, kui nääre on täielikult hävinud, ilmnevad hüpotüreoidismi sümptomid.
• Idiopaatiline atroofia, mille põhjus on praeguste teadmiste põhjal siiani teadmata. Nendel harvadel juhtudel asendavad rasvarakud järk-järgult kilpnäärmerakke.

Hüpotüreoidismi sümptomid koertel

Hüpotüreoidismi all kannataval koeral võivad esineda järgmised sümptomid:

• Karvkatte välimuse muutus ja juuste väljalangemine,
• lipiidide kogunemine sarvkestasse,
• Muutus hääles,
• Turse näol,
• Naha hüperpigmentatsioon,
• Hingamisraskused,
• soomuste olemasolu nahal,
• Südame löögisageduse aeglustumine,
• Ebatavaline jahedus,
• Käitumishäired,
• Nõrkus tagajalgades,
• Suur väsimus,
• Kaalutõus, mis võib põhjustada rasvumist, samas kui koera isu jääb samaks või isegi väheneb.

Näeme, et kilpnäärme talitlushäire võib igapäevaelu täielikult häirida. Loomulikult ei pruugi koeral kõiki neid sümptomeid esineda. Igal juhul õigustab tema tervisliku seisundi muutus kiiret loomaarstiga konsulteerimist.

Koerte hüpotüreoidism: ravi

Diagnoosimiseks peab loomaarst andma koerale vereanalüüsi, et kontrollida hormonaalseid annuseid, kolesterooli ja triglütseriidide taset. Mõnel juhul on CT-skaneerimine, ultraheli või muu pildianalüüs hädavajalik.

Kui pole kahtlust, et koeral on hüpotüreoidism, rakendatakse seejärel raviprotokoll, et kompenseerida hormonaalset puudujääki sünteetilise hormooni abil. Koera ainevahetuse taastamine on hädavajalik.

Kilpnäärme alatalitluse ravi tuleb jätkata kogu koera eluea jooksul. Vajalik on looma regulaarne jälgimine ja vereanalüüs, et vastavalt tema tervislikule seisundile ja analüüsitulemustele saaks annust suurendada või vähendada. Seetõttu käsitletakse seda iga juhtumi puhul eraldi. Seega saavutame julgustavaid täiustusi, sest aja jooksul kliinilised nähud kaovad, kuni nad kaovad. Looma eest hoolitsemisele tuleb alati mõelda pikemas perspektiivis, kuid prognoos on väga hea.

Koeratõud, kellel on kõige suurem koerte hüpotüreoidismi oht

Teatud koeratõugudel on kilpnäärme alatalitluse suhtes suurem eelsoodumus kui teistel. Nende hulka kuuluvad näiteks kuldne retriiver, puudel, beagle, dobermann, taks, iiri setter, tšau-tšau, shetlandi lambakoer, airedale’i terjer või isegi pommeri, inglise buldog ja šarpei.

Seetõttu peab ühe sellise koera omanik olema valvas ja viima oma väikese kaaslase regulaarselt loomaarsti juurde, et saaks teha tervisekontrolli. See võimaldab kaasasündinud hüpotüreoidismi varakult avastada ja koera võimalikult kiiresti ravida. Nii on mõnikord võimalik teatud pöördumatuid kesknärvisüsteemi kahjustusi ära hoida.