Euroopa hamster, tõeline metsik hamster

Euroopa hamster (Cricetus cricetus) on omamoodi uudishimu, kuna see on ainus looduses elav hamster Lääne-Euroopas ja eriti Prantsusmaal. Selle olemasolu on aga habras ja teda ähvardab väljasuremine. Siin on üksikasjad selle väikese närilise kohta, mis on palju suurem, kui ette kujutate.

Euroopa hamstrid ja inimesed

Selle algne keskkond on Ida-Euroopa stepiheinamaad. Kuid inimese lähedus ja tema viljelustegevuse areng sobisid talle suurepäraselt ning ta laienes lääne poole, kuni 1960. aastatel sülemlemiseni ja oli põllumeestele tõeline tülikas. Seda peetakse Alsace’is ka tänapäeval kahjuriks.

Seetõttu korraldati selle likvideerimiskampaaniaid ja selle kõrvaldamist soodustati isegi boonustega. See oli radikaalselt tõhus! Samuti on liigile ebasoodsad olnud nii põllumajandustavade mehhaniseerimine kui ka monokultuuride arendamine. Seetõttu on euroopa hamster täna väljasuremisohus, eriti Kirde-Prantsusmaal, ning riigiasutused on tema suhtes rakendanud kaitsemeetmeid.

Tema kaitse on eriti ajendatud asjaolust, et see liik on hiljuti tunnistatud vihmavarjuliigiks: see tähendab, et tema levila on piisavalt suur, et tagada tema elupaika jagavate liikide kaitse. Euroopa hamstri olukorra parandamine tähendab terve hulga tema ümber tiirlevate liikide olukorra parandamist.

Millised on euroopa hamstri seosed koduhamstritega?

Euroopa hamster ei pruugi olla kodumaiste hamstritõugude päritolu. Kui aga tunnete koduhamstreid, siis teadke, et neil on säilinud paljud oma esivanemate, metsikute hamstrite instinktid. Euroopa hamster kaevab seetõttu galeriisid sama palju. Arvestades oma palju suuremat suurust kui väikeste koduhamstrite oma, suudab ta kaevata kuni 2 meetri sügavusele maa alla.

See seletab kahtlemata selle massiivset ja jässakat välimust. Tema kõrvad on ümarad ja saba lühike. Kui tema keha pikkus on umbes kakskümmend sentimeetrit, on tema saba pikkus vaid 5. Ta on suurim hamster, sellest ka tema teine ​​nimi “Suur hamster” (või “Alsace’i suur hamster”). Selle kaal võib kõikuda 150–500 g, kuid sagedamini 220–460 g.

Kus euroopa hamster elab?

Euroopa hamster elab keskmiselt 2 aastat. See ei lahene lihtsalt kuhugi. Tema elatise tagamiseks peab maa olema talle meelepäraste põllukultuuride läheduses. Tänapäeval leidub euroopa hamstreid teravilja, kaunviljade (ristik, lutsern jne) ja peedi põldudel, mis on andnud neile ka teisi nimetusi nagu “Ruissiga” või “Ruissiga”.Maisi siga. Pinnas peab olema lahti ja piisavalt kuivendatud, et säilitada niiskust, ilma liigse niiskuseta. Euroopa hamster ei kaeva tingimata oma urgu, vaid võib teise looma ehitatud urgu taaskasutada, leides end asustamata ja kasutamata. Euroopa hamster kasutab kahte tüüpi urusid, millel on täiesti erinevad funktsioonid:

• vaid 40–60 cm sügavune suveurg, mida kasutatakse aprillist augustini puhkamiseks, aga ka selleks, et emased saaksid vaikselt poegida ja poegi üles kasvatada,

• talveunekurg, mis on hõivatud septembrist oktoobrini, mil keskmine välistemperatuur langeb alla 10°C ja ööd pikeneb. Just see võib ulatuda 2 meetri sügavusele, mis võimaldab saavutada stabiilse temperatuuri olenemata välistest kliimatingimustest. Seda kasutatakse talveuneks ja toidu säilitamiseks. Selle urgu struktuur on keerulisem kui suvine, kuna see koosneb kambritest, mis on omavahel ühendatud galeriide võrguga, ja vertikaalsetest korstnatest, mis toimivad avariiväljapääsudena peamiste ringlusteede tõkestamise korral. Väljastpoolt tähistab urgu nn ummik ehk küngas, kuhu hamster oma väljaheited ladestab.

Nagu koduhamstrid, kogub Euroopa hamster muljetavaldavaid varusid, mis võivad kaaluda mitu kg (kuid mitte kunagi üle 10). Nendest talveunekurgudest leiame nisu, otra, lutserni, kapsast, kartulit, peeti. Neid varusid kasutatakse hamstri toitmiseks, kes ärkab regulaarselt kogu talveuneperioodi vältel. Suvel tarbib ta rohkem putukaid, väikesi kahepaikseid, aga ka pisinärilisi, näiteks vutihiire.

Kuidas euroopa hamster elab?

Euroopa hamstri karv on kolmevärviline: tema kõht on must ja selg punane. Peas, põskedel, külgedel ja säärtel on karvkattel valged laigud. Euroopa hamster elab üsna üksildaselt (seda leidub koduhamstrites). Paarid moodustuvad ainult pesitsusperioodil, aprillist juulini.

Tema territooriumil on isastel ligi 2,5 ha ja emastel ligi 0,5 ha. Kuid mõnes Ida-Euroopa riigis võib soodsate tingimuste korral populatsioon ulatuda mitmesaja isendini hektari kohta.

Hamster veedab oma territooriumil vähemalt ühe aasta ja vahetab seda alles järgmisel aastal, kui ta talveunest väljub, kui ta ei leia enam midagi süüa.

Emased andsid aastas 2 pesakonda, harvemini 3. Nende pesakondade arv oli 5–7 poega. Seetõttu võib emane hamster toota umbes kakskümmend isendit aastas. Selline oli olukord 20. sajandil. Tänapäeval näib, et sigimine on langenud vaid 5–6 järglaseni aastas, sellest tuleneb liigi kriitiline olukord.

Vastsündinud vasikas kaalub umbes 7 g, on täiesti alasti ja pime. Seejärel saavutavad nad suguküpse 2–3 kuu pärast. Vaatamata oma suuremale suurusele kui koduhamstrid, jääb ta kogu oma eluea jooksul haavatavaks näriliseks. Seetõttu on see aktiivne peamiselt öösel, koidikul ja päikeseloojangul. Tema peamised röövloomad on rebased, haud, öökullid, tihased ja muud mustellased.

Euroopa hamstri päästmine?

Euroopa hamster elab looduses, kuid on lõppkokkuvõttes väga sõltuv inimtegevusest, kuna ta on seotud põllukultuuridega. Seetõttu seisneb kogu kaitsetegevuse väljakutse leida viise, kuidas panna inimesed ja hamstrid koos eksisteerima. See nõuab tööd, et tõsta põllumajandustootjate teadlikkust nende näriliste olemasolust, kuna Euroopa hamstri kui “kahjuri” kuvand on Alsace’i populatsioonis endiselt alles. Käimas on tõeline võidujooks ajaga, sest kui erinevad kaitseplaanid ebaõnnestuvad, võivad liigid välja surra.

Foto krediit: Agnieszka Szeląg