8 lindu, kes tulevad Prantsusmaale talvele

Suvehooaja saabudes tervitab Prantsusmaa arvukalt pesitsevaid populatsioone, kes tavaliselt naasevad Aafrikast. Kuid peaksite teadma, et ka talvel tulevad meie maale rändliigid, kes otsivad külalislahkemaid tingimusi kui nende päritolumaal. Avastame 8 lindu, kes tulevad Prantsusmaa kuues nurgas talvele.

Miks tulevad linnud Prantsusmaale talvitama?

Paljud linnud veedavad meie territooriumil halba aastaaega. Lisaks meie paiksetele liikidele, nagu robiinid ja tihased, leidub leebemat kliimat otsivaid rändliike. Talvitajad tulevad kõige sagedamini Skandinaaviast, Venemaalt ja Siberist ning nende ränne sõltub üldiselt nende toitumisest ja kohapeal saadaolevast toidukogusest. Enamus meie talvistest külalistest on anatiidsed (pardid, haned, luiged) ja kahlajad, kes otsivad jääga mitte kaetud veekogusid. Mis puutub varblastesse, siis nad püüavad leida maapinda, mis pole külmunud. Teatud aastatel võib äkiline põhjakülm saata Prantsusmaale ka haruldasi, sageli vilja- ja viljatoidulisi liike, keda mõjutab kodune seemnete ja marjade nappus. Aeg-ajalt võib meie riik majutada röövlinde, näiteks karejalg-kull, kes enam polaartemperatuuri poolt kaasa kantud väikenärilisi (lemmingeid) välja ei uhu. Siin on 8 liiki rändlinde, kes tulevad talveks meie armsale Prantsusmaale.

1 – põhjavint (Fringilla montifringilla)

Umbes varblasesuurune põhjavint on tumeda pea, oranži plastroni ja valge kõhuga. Fringillede perekonna väike pääsulind on pärit Põhja-Euroopast. Ta pesitseb ja pesitseb taigas, enne kui naaseb talvel Prantsusmaale, kus ta seguneb õnnelikult oma nõbude ebaühtlaste parvedega. Mitte kõik põhjamaalased ei rända talvel: Lõuna-Rootsi ja Norra kaugema kaguosa populatsioonid jäävad üldjuhul oma koduterritooriumile.

2 – laululuik (Cygnus cygnus)

Trompeti häält meenutav karje andis laululuigele oma nime. Üleni valgesse riietatud lind erineb meie kühmnokk-luigest kollase ja musta noka ning väiksema massi poolest. Kuulub sugukonda Anatidae, pesitseb tundras, peamiselt Islandil, Skandinaavias ja Venemaal. Esimeste külmade ilmadega lendab laululuik lõunasse: Islandil asuvad isendid suunduvad Lääne-Euroopa poole ning maanduvad sageli Põhjamere ja La Manche’i rannikul kuni Bretagne’i tipuni.

3 – Bohemian Waxwing (Bombycilla garrulus)

See kaunis harilind rõõmustab ornitolooge oma värvilise beeži ja lõheroosa sulestikuga. Mõned selle tiivasuled lõpevad väikese palja osaga, mis meenutab punase vaha tilka. Tema sabaots on kollane. Põhja-Euroopa taigas pesitsev puuvilju sööv varblane on üks juhurändajatest. Kui talv on väga külm ja puude viljad on olnud kehvad, jõuab Bohemian Waxwing Prantsusmaale sadade kaupa.

4 – metsik (Mergellus albellus)

Selle väikese pardi perekonnast Anatidae tunneb ära isase laitmatu valge ja musta värvi järgi. Emasloomal on vähem kontrastne sulestik: beež, hall ja roostevärvi pea. Pied Merganser elab Skandinaavias ja Põhja-Venemaal. Varem jõudis see lihasööjaliik Prantsusmaale alles siis, kui tema toit (kalad, veeputukad ja nende vastsed) jäässe kinni jäi.Viimastel aastatel on lind meie piirkondades üha tavalisem talvine elanik, rannikult alates Põhjamerest Loire’i suudmeni.

5 – tavaline kraana (grus grus)

See Gruidae sugukonnast pärit suur kahlalind suvitab oma pesitsusalal Põhja-Euroopas (Rootsis, Norras, Soomes). Talvel jõuab rändaja Hispaaniasse ja Põhja-Aafrikasse, kuid globaalse soojenemisega täheldatakse tohutuid kogunemisi Ida-Prantsusmaal (Lorraine, Champagne-Ardenne), Vendée lõunaosas (Marais Poitevin), Landes (Arjuzanxi ala) või isegi Camargue. Nende tüüpilised rändelennud moodustavad V- või Y-kuju, mida on ilus vaadata.

6 – punatiibrästas (Turdus iliacus)

Kõigist rästaliikidest väikseimale on iseloomulik oliivpruun selg, rohkete pruunide triipudega valkjas kõht, hästi märgatav valge supertsiilium ja kollasepõhjaline nokk. See pääsulind pesitseb Islandil, Skandinaavias, Venemaal ja Balti riikides, kus ta hõivab taiga ja tundra. Oktoobrist detsembri alguseni rändab punarästas öösiti ja parvedena, jõudes peamiselt Prantsusmaale, Hispaaniasse ja Ühendkuningriiki.

7 – pügmee jänes (Emberiza pusilla)

Sellel väikesel pääsulinnul on selgelt punakas pea kontrastiks üldise tuhmpruuni värvusega, mis on triibutatud musta ja valge kõhuga. Emberiza pusilla eristub teistest jänestest oma väiksuse (14 cm ja 15 g) ja väikese koonilise noka poolest. Põõsaste tundratega harjunud kiisk pesitseb nii Põhja-Skandinaavias ja Venemaal kui ka Lääne-Siberis. Liik eelistab talvitada Aasia lõuna- ja idaosas, kuid Prantsusmaale tuleb teda regulaarselt ja üha suuremal hulgal.

8 – sarviline lõoke (Eremophila alpestris)

Selle linnuliigi peas on iseloomulikud tunnused, mis võimaldavad teda kindlalt tuvastada: kahvatukollane nägu, must vööt, mis ulatub silmast põsele, suur must rinnatükk (mis annab talle nimetuse sarveline sarv) ja kaks väikest tuttu. kolju kohal mustad suled. Prantsusmaal varieerub selle talvine arvukus sõltuvalt päritolupiirkonna kliimast (Skandinaavia ja arktiline tundra) ning seda registreeritakse peamiselt Pas-de-Calais’, põhja-, Somme’i ja La Manche’i rannikul.